
Alexander Wilhelm von Feldmann (venepäraselt Aleksandr Ivanovitš; 25. mai (vkj)/ 6. juuni 1790 Selja mõis, Haljala kihelkond, Virumaa – 31. august (vkj)/ 12. september 1861 Osnakka, Peterhofi maakond) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, insenerkindral ja kindraladjutant.
Ta on pärit Eestimaa rüütelkonnast[viide?]. Ta alustas teenistust 9. oktoobril 1806, kui ta määrati 2. klassi konduktoriks Tallinna Insenerikomando juurde. 14. septembril 1810 lõpetas ta Peterburi inseneriväe ohvitseride kooli, sai alamporutšiku auastme ning asus tööle Keiserliku kaardidepoo ohvitserina. Aastal 1812 sai temast Peterburi inseneriväe ohvitseride kooli joonestamise ja fortifikatsiooni õpetaja.
Aastatel 1813–1814 osales ta Napoleoni sõdade, Leipzigi lahingus ja lahingus Magdeburgi all.
1825. aastast juhendas Tallinna sadama kindlustuste ehitust ja aastatel 1827–1831 Tallinnas, Oleviste kiriku taastamist. 1833. aastast kindralmajor.
Aastatel 1836–1849 Venemaa keisririigi Inseneridepartemangu viitsedirektor, 1844. aastast kindraladjutant, aastatel 1849–1859 Inseneridepartemangu direktor.
1856. aastast insenerkindral ning 1859. aastast Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Sõjanõukogu liige.
Alexander Wilhelm von Feldmann suri 1861. aastal Peterhofi maakonnas.