_Eduard_Tubin,_Olav_Roots,_Karl_Leichter_and_Alfred_Karindi_1930.jpg)
Alfred Karindi (aastani 1935 Alfred-Nikolai Karafin; 30. mai 1901 Ongassaare (Kõnnu), Illuka vald – 13. aprill 1969 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht.
Ta õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis aastast 1920 orelit (Johannes Kärti klassis), lõpetades sama kooli aastal 1927 kompositsiooni erialal (Heino Elleri klassis). Aastal 1931 lõpetas ta eksternina Tallinna Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal (August Topmani ja Artur Kapi klassis).
Ta töötas aastatel 1921–1927 muusikaõpetajana Tartu 2. algkoolis, 1925–1928 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja 1928–1932 Tartu ülikoolis ning tegutses ühtlasi organistina Tartu ja Tallinna kirikutes. Karindi oli aastatel 1949–1959 ja 1955–1969 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete ja oreli õppejõud (aastast 1946 professor).
NKVD arreteeris ta Tallinnas 1950. aastal ja ta viibis kuni 1954 Dubravlagi vangilaagris Mordva ANSVs. Rehabiliteeriti 1956.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 16. juuli 1950 otsusega võeti talt ära Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus. Teenelise kunstitegelase aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.
Ta on juhatanud Tartu Meestelaulu Seltsi koori, Tartu Üliõpilassegakoori, Tallinna Linnateenijate Meeskoori, Tallinna Kaarli koguduse koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi koori ja Tallinna Naislaulu Seltsi koori.
Ta oli Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoori asutajaid ning 1957–1969 selle peadirigent.
1947. ja 1965. aastal oli ta üldlaulupeo üldjuhtide seas.
Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.