
Friedrich Wilhelm Michael Maria Alfred von Grote (Venemaal tuntud kui Alfred Fjodorovitš, vene keeles Алфред Федорович Грот) (8. aprill (vkj) 1823 Peterburi − 26. veebruar (ukj 10. märts) 1895 Peterburi) oli Venemaa keisririigi diplomaat, õukonnaametnik ja senaator. Tõeline salanõunik (1879).
Põlvnes baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli kaardiväepolkovnik ja Liivimaa maanõunik Moritz Friedrich von Grote (1779−1884), kellele kuulus Liivimaa nii läti kui eesti distriktis suur mõisaomand. Ema krahvinna Annette Klara Julie Natalie von der Borch (1801−1868) oli pärit nimekast Poola-Liivimaa kõrgaadlisuguvõsast. Alfred astus Peterburi ülikooli, kus õppis õigusteadust. Stuudiumi lõpetas 1843. aastal õigusteaduse kandidaadi kraadiga.
1843. aastal astus ta Venemaa riigiteenistusse ja asus teenima Venemaa välisministeeriumis. Järgmisel aastal sai temast ministeeriumi viitsekantsleri kantselei 3. ja aasta hiljem (1845) 2. sekretär. Seejärel täitis käskjala ülesanded. 1849. aastal nimetati Venemaa Napoli saatkonna 1. sekretäriks. Alates 1853. aastast oli ta samal ametikohal Brüsselis ja 1856. aastast Pariisis. 1862. aastal sai tõelise riiginõuniku auastme.
Alates 1862. aastast oli ta suurvürst Mihhail Nikolajevitši õukonna õuemeister. 1866. aastal sai temast tallmeister. 1868. aastal nimetati senaatoriks ja teenis senati II departemangus. 1873. aastal nimetati keiserliku õukonna õuemarssaliks, kolm aastat hiljem ülemõuemarssaliks ja lõpuks 1882. aastal oberšenkiks. Aastatel 1884−1894 oli ta senati heeroldidepartemangu juhataja.
| Aasta | Kuupäev | Teenistusaste |
|---|---|---|
| titulaarnõunik | ||
| õuenõunik | ||
| 3. aprill | kolleegiuminõunik | |
| riiginõunik | ||
| 17. märts | tõeline riiginõunik | |
| 30. aprill | salanõunik | |
| 12. jaanuar | tõeline salanõunik |