| Ali Larijani | |
|---|---|
| علی لاریجانی | |
|
Ali Larijani (2025) | |
| Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu sekretär | |
|
Ametiaeg 15. august 2005 – 20. oktoober 2007 5. august 2025 – 17. märts 2026 | |
| Eelnev |
Hassan Rouhani (2005) Ali Akbar Ahmadian (2025) |
| Järgnev |
Saeed Jalili (2007) |
| Iraani parlamendi esimees | |
|
Ametiaeg 28. mai 2008 – 28. mai 2020 | |
| Eelnev | Gholam-Ali Haddad-Adel |
| Järgnev | Mohammad Bagher Ghalibaf |
| Iraani parlamendi liige | |
|
Ametiaeg 28. mai 2008 – 28. mai 2020 | |
| Kultuuri ja islamiõpetuse minister | |
|
Ametiaeg 11. august 1992 – 15. veebruar 1994 | |
| Eelnev | Mohammad Khatami |
| Järgnev | Mostafa Mir-Salim |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Ali Ardashir Larijani |
| Sünniaeg |
3. juuni 1958 Najaf, Araabia Föderatsioon (praegune Iraak) |
| Surmaaeg |
17. märts 2026 (67-aastaselt) Teheran, Iraan |
| Erakond | Islami Koalitsiooni Partei (1990–2026) |
| Vanemad | Hashim Larijani (isa) |
| Sugulased |
Abdollah Javadi Amoli (onu) Ahmad Tavakkoli (nõbu) Morteza Motahhari (äi) Ali Motahari (naisevend) Mohammad-Javad Larijani (vend) Sadiq Larijani (vend) Bagher Larijani (vend) |
| Alma mater |
Sharifi Tehnikaülikool (arvutiteadus ja matemaatika) Teherani Ülikool (filosoofia) |
| Autogramm |
|
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
|
| Teenistus | Islami revolutsiooniline kaardivägi |
| Teenistusaeg | 1981–1993 |
| Auaste | Brigaadikindral |
| Sõjad/lahingud | Iraani-Iraagi sõda |
‘Alī Ardashīr Lārījānī (3. juuni 1958 An-Najaf – 17. märts 2026 Teheran) oli Iraani poliitik, filosoof ja sõjaväelane. Ta oli aastatel 2005–2007 ja 2025–2026 Kõrgeima Riikliku Julgeoleku Nõukogu sekretär.
Larijani sündis Najafi linnas Iraagis, ta oli mazanderani soost. Ta õppis Teherani Ülikoolis lääne filosoofiat. Larijani karjäär sai hoo sisse, kui ta liitus Iraani revolutsioonilise kaardiväega. Aastatel 2008–2020 oli ta parlamendi esimees. Aastatel 1997–2008 ja uuesti 2020. aastast on ta lepitusnõukogu liige. Ta kandideeris 2005. aastal presidendiks ning sai kuuenda koha. Larijani proovis kandideerida ka 2021. ja 2024. aastal, kuid tema kandidatuur taandati mõlemal korral.
Riikliku julgeoleku nõukogu sekretärina oli ta julgeolekuküsimustes, muuhulgas tuumaprogrammi küsimustes, Iraani kõrgeim läbirääkija. Ta oli ka Kultuurirevolutsiooni Ülemnõukogu liige.
Larijanit peeti alates 2025. aasta lõpust Iraani de facto riigipeaks. Jaanuaris 2026 määrasid Ameerika Ühendriigid talle meeleavalduste verise mahasurumise eest sanktsioonid. Väidetavalt oli tema meeleavalduste mahasurumise taga ning kasutas oma sidemeid kaardiväes ning luures, et valmistada ette riigi de facto juhiks saamiseks ajatolla Khamenei surma korral. Kui Euroopa Liit revolutsioonilise kaardiväe terroriorganisatsiooniks määratles, teatas Larijani, et kõik Euroopa Liidu otsust toetavad sõjaväed on tema silmis terrorirühmitused.
Ali Larijani hukkus 17. märtsil 2026 Iisraeli õhulöögis.