 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2018) |
| Alpbach | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 58,4 km²  | |
|
Elanikke: 2538 (2021)
| |
|
| |
| Koordinaadid: 47° 24′ N, 11° 57′ E | |
 Valla asend Kufsteini ringkonnas | |
  |
Alpbach on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kufsteini ringkonnas. Vald asub 975 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 58,38 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 2561 inimest.
Nime Alpbach on esmamainitud 1150. aastal, kuigi teadaolevalt algas inimasustus seal 1000. aasta paiku või varemgi. Steinberger Jochist (Zillertali viiv kuru) 1860. aastal leitud pronkskirves osutab, et marsruut oli kasutusel juba Hallstatti perioodil.
Kristluse viisid sellesse piirkonda 7. ja 8. sajandil iiri ja šoti mungad. Kihelkonnakiriku kaitsepühak on püha Oswald, endine Northumbria kuningas.
15. sajandi alguses avastati Gratlspitzil ja Schatzbergil ning Luegergrabenis vase- ja hõbedalasundid. Sel ajal omas Fuggeri kaupmeheperekond Augsburgist kontrolli kaevandustööde üle Schwazis ja Kitzbühelis ning nad laiendasid oma tegevust Alpbachtali. Böglerhof majutas Fuggeri kontorit ja oli ka kaevanduskohtu asukoht. Tol ajal oli Alpbachis juba kaks võõrastemaja, Böglerhof ja Jakober Inn, kus külamehed said juua piiritusjooke (nt schnapps). 19. sajandi keskpaigaks oli kaevanduste tootlikkus sedavõrd väike, et need tuli sulgeda.
Vorder-Unterbergi talu, mille aastatel 1636–1638 ehitasid kohalikud puusepad ja mis kestis 1952. aastani, seisab Inneralpbachis metsaserval väikesest kirikust kõrgemal. Nüüdisajal on hoones mägipõllumajanduse muuseum, kus on eksponeeritud ka vana võõrastetuba, kabel, kombineeritud köök ja suitsutamisruum ning üle 800 argi- ja tööeset.
Alpbachtali viiv tee ehitati alles 1926. aastal. Küla kui kõrvalise koha isoleeritus tõi kaasa eripärase arhitektuuri- ja sisustusstiili arengu ning aitas kohalikul rahvapärimusel säilida kauem kui enamikus Tirooli orgudes.
Turistid hakkasid Alpbachi saabuma 20. sajandi alguses ja 1938. aastal oli külas majutust 110 külastajale. Sellest ajast on see arv kasvanud 2500-ni ja Alpbachi külastab nüüd umbes 22 000 külalist suviti ja umbes samapalju talviti, igal aastal kokku 300 000 ööbimist. Turism on peamine sissetulekuallikas tänapäeval 2300 kohalikule elanikule, kuid siiski on Alpbachis 105 töötavat talumajapidamist ehk sama palju kui sada aastat tagasi.
1945. aastast toimub Alpbachis European Forum Alpbach, teadus-, äritegevus-, kunsti- ja poliitikamaailma juhtfiguuride iga-aastane kahenädalane konverents. Forum ja nii paljude inimeste osavõtt, kes on kujundanud oma aja mõtet, on andnud Alpbachile hüüdnime "Mõtlejate küla".
Esimene konverentsisaal Alpbachis ehitati 1950. aastate keskpaigas ja nimetati Austria poeedi Paula von Preradovići järgi, kes kirjutas Austria riigihümni sõnad. Täiskogu saal on nimetatud füüsiku ja Nobeli auhinna laureaadi Erwin Schrödingeri järgi. Ta on maetud Alpbachi kalmistule.
Alpbachi linnapea Alfons Moseri (aastatel 1945–1979) ettepanekul andis volikogu 1953. aastal välja kohaliku planeerimise seaduse, mis muutis traditsioonilises stiilis arhitektuuri Alpbachis kohustuslikuks kõigile uutele ehitistele.
1975. aastal kinnitas Austria Rahvatervise Instituut, et Alpbachis on puhtaim ja selgeim õhk kogu Austrias. Austria Televisiooni telekonkursiga hääletati see 1983. aastal "Austria ilusaimaks külaks". 1985. aasta juunis andis Euroopa Nõukogu Strasbourgis Alpbachile õiguse heisata Euroopa lipp, tunnustades kogukonna teeneid Euroopa ühtsusele. 1993. aastal võitis Alpbach auhinna "Euroopa kõige ilusam lilleline küla".
1999. aastal avati uus Alpbachi kongressikeskus, koos 55. Euroopa Foorumiga. Koos põneva arhitektuuri ja minimaalse keskkonnamõjuga on peamine arhitektuuriline joon spiraalikujuline galerii põrandast laeni klaasidega unikaalse vaatega tähelepanuväärsele mägisele taustale.
Alpbach on ka tuntud suusakeskus, kust leiavad jõukohaseid suusaradu nii algajad, edasijõudnud kui ka suurte kogemustega suusatajad. Aastatel 2006–2007 avati uus tõstuk, mis on gondel ja võimaldab inimestel liikuda Inner-Alpbachist Wiedersbergerhorni tipu lähedale (mägi, mida kasutatakse kõigi radade jaoks). Alpbach on ka populaarne rohkem suusatajate kui lumelaudurite hulgas, kuna puuduvad ekstreemsed rajad, kuid see on väga populaarne koht algajatele lauduritele, või neile, kes soovivad oma lumelauakirge taaselustada. Seiklushimulistele on ka renn. Külas on kaks suusakooli, esimene on Sepp Margreiteri 1932. aastal loodud esialgne suusa- ja lumelauakool Alpbach-Inneralpbachi rajal (liidumaal tõendatud suusainstruktor ja suusagiid). Teine on Alpbachi suusakool.