Andmemudel (ing k data model) on kontseptuaalne raamistik, millega kirjeldatakse andmete struktuuri, seoseid ja piiranguid infosüsteemis. Määratleb, kuidas andmeid struktuurselt kujutatakse ja millised seosed on erinevate andmeüksuste vahel. Andmemodelleerimine (ing k data modeling) on protsess, mille käigus luuakse andmemudel infosüsteemi arenduse, analüüsi või integreerimise eesmärgil.
Andmemudel on kontseptsioonide kogum, millega kirjeldatakse andmebaasi loogilist struktuuri (nt andmetüübid, seosed, piirangud), et saavutada eraldatus (abstraktsioon) füüsilisest talletusest ja pakkuda ühtset arusaama andmetest. Mudel määrab, kuidas andmed on omavahel seotud, kuidas neid töödeldakse ja salvestatakse.
Kontseptuaalse andmemudeli (ing k conceptual data model) eesmärk on ühtlustada organisatsioonis kasutatav terminoloogia, toetada semantilist kooskõla ning võimaldada ärivajaduste jälgitavust süsteemide ja protsesside vahel, mis on tehnoloogiast sõltumatu.
Andmemudelil eristatakse tavaliselt kolme abstraktsioonitaset: kontseptuaalne, loogiline ja füüsiline.
Andmemudeli modelleerimine koosneb tavaliselt andmenõuete kogumisest, kontseptuaalse mudeli loomisest, loogilise mudeli koostamisest, füüsilise mudeli loomisest ja mudeli valideerimisest. Seda protsessi toetavad erinevad ülesmärked ja meetodid, näiteks ER-diagrammid (Entity-Relationship diagrams), UML klassi diagrammid (Unified Modeling Language class diagrams) ja IDEF1X. Andmemodelleerimise eesmärk on tagada andmete järjepidevus, kvaliteet ja süsteemidevaheline ühilduvus.
Andmemudeleid kasutatakse infosüsteemide arendamisel, analüüsimisel ja haldamisel. Geoinfosüsteemide kontekstis määratlevad andmemudelid ruumiandmete objektid, seosed ja atribuudid. Näiteks Esri ArcGIS platvormis kasutatakse kontseptuaalseid ja loogilisi mudelitasemeid, et kirjeldada ruumianalüüsi ja ruumiandmete struktuure.
Andmemudelid vähendavad dubleerimist, parandavad terviklust ja tõhustavad andmete konfidentsiaalsuse tagamist tsentraliseeritud talletuse kauduühtlustavad päringud ja aruandluse üle süsteemid, võimaldavad ühilduvust ja taaskasutatavust (nt standardiseeritud CDM-id eri osakondade või projektide vahel).
Andmemudel toetab nõuete analüüsi, skeemidisaini, andmete kvaliteeti ja süsteemidevahelist ühilduvust: kontseptuaalne mudel ühtlustab sõnavara; loogiline mudel formaliseerib reeglid ja seosed; füüsiline mudel optimeerib talletuse ning päringutöötluse. Mudeli sidusus ja viidatud standardid (nt UML, IDEF1X) parandavad koostalitlusvõimet ja arusaadavust nii arendajatele kui ka sidusrühmadele.
Andmemudelite kujundamisel tuginetakse sageli rahvusvahelistele standarditele ja metoodikatele, nagu ISO/IEC 11179, ISO 19109. Järjest enam on andmemodelleerimine muutunud tihedalt seotuks tehisintellekti ja andmehalduse automatiseerimisega, mis võimaldab luua ja hooldada mudeleid vastavalt andmete muutumisele.
Eestis on mitmeid avalike andmestike andmemudeleid, eelkõige ruumiandmete valdkonnas, kus andmestikud on kirjeldatud INSPIRE rakendusskeemide järgi. Eesti topograafia andmekogu (ETAK) on andmemudel, mis määratleb ruumiobjektide klassid, atribuudid, seosed ja kvaliteedinõuded. INSPIRE raamistik (nt teemad „Haldusüksused“, „Teed ja transpordivõrk“ jmt) määratleb valdkondlikud andmemudelid, millele Eesti ruumiandmestikud peavad vastama ja vastavad kirjeldused on koondatud Eesti geoportaali.
Taustaks ja koordineerimiseks kasutatakse riigi tasemel registrit RIHA (riigi infosüsteemi halduskogu) ning töövahendeid nagu AKIT (klassifikaatorite ja andmeterminite haldus) – need ei ole iseseisvad andmemudelid, kuid toetavad modelleerimise ühtlust ja metaandmete kvaliteeti.