
Anti Liiv (16. märts 1946 Kuressaare – 20. november 2025) oli eesti psühhiaater ja psühholoog. Ta oli Eesti Rooma Klubi ja Eesti Keskerakonna liige.
Anti Liiv lõpetas 1964. aastal Viktor Kingissepa nimelise Kingissepa Keskkooli.
Aastatel 1964–1970 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1970 cum laude. Aastatel 1970–1975 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis individuaalprogrammi järgi psühholoogiat (juhendaja Ülo Vooglaid) ning lõpetas õpingud 1975 cum laude. Aastatel 1975–1979 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppeaspirant.
1993. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsiaaltöö alal magistritöö "Eesti uimastipoliitika (sotsiaalpoliitika osana) XX sajandi lõpus".
Anti Liiv oli Kuressaare psühhiaatriakabineti asutaja ja 1971–1975 selle juhataja, aastatel 1975–1979 Pilguse Psühhiaatriahaigla peaarst.
1980. aastal sai temast Tallinna Psühhoneuroloogiahaigla narkoloogiaosakonna juhataja. Kui 1985. aastal reorganiseeriti see osakond iseseisvaks asutuseks (tänane Wismari haigla), siis sai Anti Liivist uue raviasutuse esimene peaarst. Aastatel 1987–1992 töötas ta samas haiglas eksperdi ja vanemkonsultandina, 1992–1995 polikliinilise osakonna juhatajana.
Aastatel 1991–1993 töötas Anti Liiv ühtlasi Tallinna Pedagoogikaülikooli mittekoosseisulise lektorina (pidas sotsiaaltöö eriala üliõpilastele sotsiaalpsühhiaatria ja psühhiaatria filosoofia loenguid).
Aastast 2003 töötas ta SA Anti-Liew & Hingehooldus psühhiaater-konsultandina.
Doktor Liivi peamine uurimisvaldkond oli psüühikahäirete levi ja nende mõju ühiskonnas. Ta on kirjutanud nii teadus- kui ka aimeartikleid.[viide?]
Ta osales teaduskonverentsidel ja seminaridel Belgias, Soomes, Norras, Suurbritannias, Šveitsis, Poolas, Lätis, Leedus, Venemaal, Iisraelis, Ameerika Ühendriikides jm.
Ta avaldas meedias arvamust mitmesuguste nähtuste kohta Eesti ühiskonnas.

Anti Liiv oli alates 7. novembrist 1994 Eesti Keskerakonna liige. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Riigikogusse, olles perioodil 1995–2002 Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja aseesimees ning perioodil 2002–2003 väliskomisjoni liige ja esimees.
Aastatel 1997–2002 oli Anti Liiv Eesti Vabariigi Euroopa Nõukogu delegatsiooni asendus- ja põhiliige (kuulus Euroopa Nõukogu liberaalide fraktsiooni); samuti Eesti esindaja Euroopa Nõukogu teadus-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomiteedes.
Anti Liivi eeskuju on psühhiaater Juhan Luiga.[viide?]
Jurist Kalle Liiv (1952) on tema vend.
Tema abikaasa on inglise filoloog Suliko Liiv (1953). Tütar Signe Rosenberg (1979) ja poeg Innar Liiv (1982) on Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud.
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Anti Liiv |