Enamasti saavad loomad nakkuse põrnatõvebatsilli eostega saastunud taimede ja sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel on haiguse kulg kiire ning ilma ravita loom sureb. Sigadel kestab haigus kauem.
Inimestel
Siberi katku paise
Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt kas füüsilise kontakti või hingamisteede kaudu, samuti nakatunud looma lihast valmistatud toodete söömisel või kokkupuutel nakatunud looma luude või karvkattega (näiteks lambavillaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Klassifikatsioon
RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused
Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul pärast nakatumist. Sügelev kubel paistetab üles ja tekib villiline haavand, mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.
Põrnatõve soolevorm tekib 2–5 päeva jooksul pärast bakteriga nakatunud liha söömist. Bakterid paljunevad ning toodavad toksiine soolelümfikoes ja soolte ümber paiknevates lümfisõlmedes.
Ravi
Põrnatõve ennetatakse ja ravitakse antibiootikumidega.
Tüsistused
Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumravi ei anna tulemusi. Sellistel puhkudel lõpeb haigus tavaliselt surmaga.
Vaktsiin
Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.
Biorelv
Siberi katku spoore on võimalik laboris toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on vähenõudlikud ja vastupidavad. Seepärast on oht, et neid kasutatakse bioloogilise relvana.
Nimi
Haiguse nimi tuleb kreeka sõnast ἄνθραξ ('süsi') mustade koorikute järgi, mis nahale tekivad.
Antraksipuhangud (osaline)
20. sajandil
1979. aasta aprillis vallandus Sverdlovski (Jekaterinburgi) elanikkonna seas antraksi kopsuvormi puhang.
2016. aastal põhjustas põrnakatkuga nakatunud põhjapõdrakorjus Salehardis vähemalt seitsme inimese nakatumise (sealhulgas nakatusid 12-aastane poiss ja tema 79-aastane vanaema) ning rohkem kui 2300 põhjapõdra ja umbes 1500 hirve surma.