Slängi vastand on kirjakeel. Släng on keele lahutamatu osa, mis ajas väga kiiresti muutub. Släng on tavaliselt mingi konkreetse keele osa, kuid näiteks ingliskeelset (või mõnda teise enim levinud keele) slängi võivad kasutada ka eri rahvused.
Släng pole kuigi kindlalt piiritletud mõiste. Kasutusel on mitu terminit (släng, argoo, žargoon, erikeel), mille suhted on segased ja traditsioonides erinevad. Slängi saab defineerida mitmeti:
släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles;
släng on mingile sotsiaalsele rühmale omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara;
antikeel on släng, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad.
Slängi tekkimisel eri keelte baasil on olulised spetsiifilised keelekontaktid: nii näiteks põhineb vanglasläng Eestis mingis osas vene keelel ning arvutite ja interneti levikuga tekkinud uut tüüpi arvutikasutajate släng inglise keelel.
Sotsiaalse slängi poolelt on kõige rohkem uuritud õpilaste ja kurjategijate slängi. On leitud, et slängisõnad on kujunenud ja kujunevad ennekõike nende eluvaldkondade tarvis, mis on vastava rühma elus oluline.
Inglastel ilmus esimene slängisõnaraamat 1785. aastal, soomlastel 1979, eestlastel 1991. aastal.
Eesti keeles on vähe kirjutatud slängi. Ajakirjanduses ja ilukirjanduses esineb seda vähe, isegi kui stiil seda nõuaks. Põhjuseks on tugev kirjakeele normipärasuse ja puhtuse eest võitlemise traditsioon.
Slängi väljendumine
häälduses, näiteks moskõu, maskau tähenduses kohvik Moskva
lühendites, näiteks Pirta, Pässa, füss, keha, dire, karts
laenudes, näiteks breik – vaheaeg, pomo – direktor
sõnaloomingus, moonutustes, näiteks pärdillo – vend, kopsuprillid – rinnahoidja
võõrsõnadega sihipärases liialdamises, näiteks utreeru – mine minema, vaimne pervert – õpetaja
kirjakeele sõnade alternatiivses tähenduses, näiteks. eit – tüdruk, kütus – alkohol
roppudes sõnades, näiteks puts oled peast w?
kujundlikes väljendites, näiteks õhku läbi filtri hingama – suitsetama
terminilaadsetes nimetustes, näiteks tossud – sportjalanõud
"panema", "tegema" liigses kasutamises, näiteks sliipi panema – magama, pihta panema – varastama
tähenduse markeerimises ehk eesti omasõnadele alternatiivsete tähenduste omistamises, näiteks tünn – paks inimene, luukere – peenike inimene
hüüdnimedes, mis võivad kujuneda välja teatud isikuomaduste põhjal või ka täiesti juhuslikult, näiteks Lokaator – suurte kõrvadega poiss
metateesis, näiteks merakuurima – kurameerima, tihedad massid – mahedad tissid
kontraktsioonis ehk koondusmeetodis, näiteks kruvident – kruvi + revident
sõnade raies ehk abstsisioonis, näiteks loga – logaritm
tähemängus ehk logogriifis, näiteks mädakook – pedagoog
lühendite kasutamises, näiteks KASS – kallis austan sind südamest