| Arne Merilai | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 27. aprill 1961 |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | kirjandusteadlane, kirjanik |
Arne Merilai (sündinud 27. aprillil 1961 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor.
| Arne Merilai | |
|---|---|
|
| |
| Sünniaeg | 27. aprill 1961 |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | kirjandusteadlane, kirjanik |
Arne Merilai (sündinud 27. aprillil 1961 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja kirjanik, Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor.
Ta lõpetas 1979. aastal Kehra Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal. Ta töötas aasta Tartu 2. Keskkoolis õpetajana, seejärel õppis Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris. 1990. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi teemal "Eesti ballaad 1900–1940" (Karl Muru juhendamisel).
Merilai töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina, hiljem Tartu Ülikoolis vanemõpetaja, dotsendi ja vanemteadurina. 2001–2002. aastal oli ta J. William Fulbrighti stipendiaat keelefilosoofias California Ülikoolis Berkeleys. Aastail 2006–2010 oli ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria dotsent. Alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse professor. Kirjandusteadusliku sarja "Studia litteraria Estonica" peatoimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige.
Arne Merilai on tegelnud mitme humanitaarteadusega. Ta enese kirjelduse järgi juhtis huvi kirjanduse olemuse vastu ta "rada üle filoloogia, fenomenoloogia ja analüütilise keelefilosoofia isiklikuvõitu pragmapoeetikani". Seda viimast määratles Merilai oma inauguratsiooniloengus järgnevalt: "Pragmapoeetika on kujundliku keelekasutuse filosoofia, mida ma pean kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub."
Kuulub aastast 2022 erakonda Parempoolsed. Ta kandideeris 2023. aasta Riigikogu valimistel, kus kogus valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 114 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel samuti Tartu linnas, kogus 102 häält ning ei osutunud valituks.
Arne Merilai on käsitlenud kirjandust, filosoofiat ja teatrit. Tema peamised uurimisteemad on olnud eesti luule, poeetika ja pragmapoeetika ning kirjandusfilosoofia. Silmapaistev on Merilai töö ballaadiuuringute vallas, sh eesti ballaadiantoloogiate koostaja ning toimetajana. Ta on avaldanud kaks luuletuskogu ("Merlini aare: Luulemärss 1994–1998", 1998; "Tolmutort", 2001), kaks romaani ("Türann Oidipus", 2009; "Puuinimesed", 2024) ja kirjutanud ka novelle ning näidendeid. Eesti Rahvusülikool 100 pidustuste kulminatsioonis etendus Tartus Toomemäel A. Merilai stsenaariumi põhjal loodud valgusmäng (videomapping) "Tartu vaim" (videokunstnik Tencu (Andres Tenusaar ja Peata Film), helilooja Hardo Ran Varres, lavastaja Mart Koldits).
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arne Merilai |
