Arthur David Ritchie (22. juuni 1891 Oxford, Ühendkuningriik – 12. märts 1967) oli Briti keemiline füsioloog ja filosoof.
Ritchie isa oli Oxfordi ülikooli professor David George Ritchie. 1894. aastal kolis perekond Saint Andrewsi, kui isa sai seal professorikoha.
Ritchie õppis Fettes College'is, seejärel reaalteadusi Saint Andrewsi ülikoolis ja filosoofiat Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. Esimese maailmasõja ajal teenis ta Briti mereväe lennuteenistuses (Royal Naval Air Service) keemikuna, tegeldes õhulaevade gaasidega.
Teaduslikku meetodit käsitleva väitekirja põhjal valiti ta Cambridge'i Trinity College'i liikmeks, kuid siirdus varsti Manchesteri Ülikooli, kus määrati 1922 biokeemia lektoriks ja 1924 füsioloogilise keemia lektoriks. 1937–1945 oli ta Sir Samuel Halli filosoofiaprofessor Manchesteri Ülikoolis. 1945 läks ta Edinburghi Ülikooli loogika ja metafüüsika professoriks.
1946 valiti Ritchie Edinburghi Kuningliku Seltsi liikmeks. Tema käendajad olid Alexander Gray, James Pickering Kendall, Douglas Guthrie ja Edmund Taylor Whittaker.
Arthur David Ritchie emeriteerus 1960 ja suri 1967.
1921 abiellus ta Katharine Victoria Ponsonbyga.