August Martin (23. jaanuar (vkj)/ 4. veebruar 1893 Jõhvi kihelkond, Virumaa – 31. august 1982 Kohtla-Järve) oli eesti õpetaja ja kodu-uurija.
August Martin sündis Jõhvi vennastekoguduse palvemajas külakoolmeistri peres. Pere oli paljulapseline.
1909. aastal lõpetas ta Jõhvi Ministeeriumikooli juures pedagoogikaklassi. Selle kõrvalt sooritas ta õpetaja kutseeksami Narvas juures ja sai õiguse töötada algkooliõpetajana kogu Venemaal.
1909. aastal alustas ta koolmeistriametit Kudrukülas, olles ise kuueteistkümne aastane. 1910. aastal võttis vastu pakkumise tulla õpetajaks Joala valla Joaoru kooli ja 1912. aastal Mäetaguse valla Kiikla kooli. Sinnagi sai ta jääda vaid üheks talveks, siis tuli tal mitte omal soovil lahkuda.
1912. aastal toimus Peterburis I ülevenemaaline rahvahariduse kongress, kus Martin osales muulaste komisjoni töös. Oma kõnes nõudis ta õigust õpetada lapsi emakeeles ja see sai talle saatuslikuks: ta jäeti ilma õigusest töötada õpetajana Läänemere kubermangudes ja ta asus Kaukaasiasse, kus 1915. aastast pidas koolmeistriametit Ülem-Lindas. Ta osales aktiivselt osa Kaukaasia eestlaste elu organiseerimisel, olles oli Ülem-Linda Laulu‑ ja Mänguseltsi (hilisem haridusselts) esimees.
Tagasi Eestisse tuli ta 1921. aastal koos perekonnaga. Annette Tohveriga tutvus ta Kaukaasias ja abiellus temaga 1. septembril 1918 Thbilisis.
Eestis jätkas ta tööd õpetajana. 1931. aastast oli ta Vaivara kihelkonnakooli juhataja.
Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatja alates 1941. aastast.
Pärast sõda töötas õpetajana Kundas, Jõhvis, Laagnal ja Mäetagusel. 1957. aastal läks ta pensionile.
August Martin suri 31. augustil 1982. aastal ja on maetud Jõhvi kalmistule.
Pärast pensionileminekut sai ta pühenduda koduloo uurimisele. Kirjandusmuuseumi kaastöölisena kogus ta andmeid Jakob Hurda kaastööliste kohta, oli ka aktiivne Virumaa rahvaluulekoguja ja eesti kultuuriloo uurija.