See artikkel räägib nukust.Filmi kohta vaata artiklit Barbie (film).
Barbie looja Ruth Handler koos Barbie nukkudega 1961. aastal
Barbie (['barbi]) on Ameerika nukk, mis tuli müügile 9. märtsil1959, saavutas kiiresti edu, vallutas turud ja sai moeetaloniks. Barbie loojaks on Ameerika ettevõtja Ruth Handler (1916–2002), kes aastal 1945. oli koos oma mehe Elliot Handleriga asutanud firma Mattel.
Alates 1959. aastast on Barbiesid müüdud enam kui 150 riigis ja kokku üle miljardi. Väidetavalt müüakse igas sekundis kolm sellist nukku. 26. septembril 2006 müüdi Londoni oksjonimajas Christie's Barbie senise rekordhinnaga – 10 785 naelsterlingiga. Rekord löödi üle juba 2010. aastal, mil New Yorgi oksjonil maksti nuku eest 302 500 dollarit (191 000 naelsterlingit).
Matteli hinnangul on maailmas üle 100 000 Barbie-kollektsionääri, kellest 90% on keskmiselt 40-aastased naised. Sellised kollektsionäärid ostavad aastas 20 või enam nukku, kulutades hobi peale üle 1000 dollari aastas. Mattel toodab lisaks mängimiseks mõeldud nukkudele kogujate jaoks spetsiaalseid kollektsionääride nukke.
Saksa nukk Bild Lilli oli Barbie loojatele eeskujuks
Reinhard Beuthien lõi Lääne-Saksamaa tabloidi Bild tarvis koomiksitegelase Lilli (ka Bild Lilli), kes ilmus väljaandes aastatel 1952–1961. Beuthien joonistas kõigepealt segadust tekitava tite, aga kuna toimetajale see ei meeldinud, asendas autor tite seksika hobusesabasoenguga blondiiniga. Koomiks kujunes kohe väga menukaks. Lilli oli moodne ambitsioonikas naine, sealjuures ninakas ja flirtiv. Näiteks kui politseinik ütleb talle, et kahest osast koosneva päevitusriiete komplektiga (ehk siis bikiinides) ei tohi tänaval käia, ütleb Lilli: "Arusaadav. Kumma osa ma ära võtan, kas ülemise või alumise?" Koomiksi Lilli oli enesekindel, julge ja teenis ise enda ülalpidamiseks raha, paljud tüdrukud ja naised soovisid olla nagu Lilli.
Lillist valmis 1958. aastal Saksamaal film "Lilli – tüdruk suurlinnast" (sks k Lilli – ein Mädchen aus der Großtadt). 1953. aastal tellis Bild Lilli nuku prototüübi Max Weissbrodtilt mänguasjaettevõttes O&M Hausser.
Samanimelist nukku tootis Greiner & Hausser Gmbh alates 1955. aastast. Mattel omandas Lilli õigused 1964. aastal, mille järel lõpetati kõikide selle karakteriga seotud toodete valmistamine ning edasine Matteli ajalugu on vaid Barbie-nimelise nukuga seotud.
Barbie sünd
Varajased Barbie ja Keni nukud. Foto: Los Angeles Times
Barbie nuku disain on otseselt mõjutatud Bild Lillist. Ühel puhkusereisil Euroopasse ostis Ameerika ärinaine Ruth Handler oma tütre Barbara jaoks kolm Lilli nukku. Juba varem oli ta jälginud tütart pabernukkudega mängimas ja unistamas sellest, mida too täiskasvanuna ette võtab. Neist mängudest ja puhkusereisilt kaasa toodud Bild Lilli nukkudest inspireerituna sündiski Barbie. Ruth Handlerile meeldis täiskasvanud naist kujutav nukk, talle meeldis idee, et pea, käed ja jalad on eemaldatavad ning et nukul on suur valik riideid.
Ruth Handleri abikaasa Elliot (kes oli ühtlasi ka firma Mattel kaasasutaja) suhtus naise ideesse suure umbusuga. Vaatamata sellele, et ka paljud teised Matteli töötajad ei uskunud täiskasvanud naist kujutava nuku edusse, demonstreeriti 1959. aastal New Yorgi mänguasjamessil 29-sentimeetrist nukku, kellele oli pandud nimeks Barbie, Ruth Handleri tütre Barbara järgi. Barbie täisnimi on Barbara Millicent Roberts. Legendi kohaselt on tema sünnikohaks väljamõeldud linn Willows, mis asub USA Wisconsini osariigis.
Esimene Barbie kandis sebratriibulist mustavalgekirjut trikood ning tema juuksed olid hobusesabas, kõrvu ehtisid kuldsed rõngad ning jalas olid mustad lahtised kontsakingad. Nukust oli olemas nii blond kui ka brünett versioon. Nukk kandis nime "Teismeline modell" ning tema rõivad olid Matteli moelooja Charlotte Johnsoni looming. Esimesed Barbied valmisid Jaapanis ning kandsid käsitööna valminud rõivaid.
Esimese Barbie nuku hind oli 3 dollarit ning esimesel aastal müüdi umbes 350 000 nukku.
