
Bild Lilli oli Lääne-Saksamaal toodetud moenukkude sari, mille Greiner & Hausser GmbH tõi turule 12. augustil 1955 ja mida toodeti kuni 1964. aastani. Nuku kujundus põhines koomiksitegelasel Lillil, mille lõi Reinhard Beuthien kõmulehele Bild. Koomiks ilmus väljaandes aastatel 1952–1961.
Nukk oli valmistatud polüstüreenist, teda oli kahes suuruses (30 ja 19 cm) ja ta kandis 1950. aastatele iseloomulikke rõivaid. Lilli nukku peetakse tänapäevase Barbie nuku eellaseks, sest just Lilli nuku eeskujul lõi Ruth Handler Barbie.
Mattel omandas Bild Lilli õigused 1964. aastal ja Saksa nuku tootmine lõpetati.

Esimene Lääne-Saksamaa tabloidi Bild number ilmus 24. juunil 1952 ning selle sai juba näha koomiksitegelast sekretär Lillit. Kõik algas sellest, et vahetult enne ajalehe trükkiminekut oli ühel leheküljel veel tühi nurgake ning selle täitmiseks paluti illustraatoril midagi joonistada. Nii kohtusidki lugejad saleda ponisabasoengut kandva sekretäripreiliga, kes esimesel naljapildil on kujutatud ennustaja juures istuvana, juures tekst: "Kas te võiksite mulle selle suurt kasvu, ilusa ja rikka mehe nime öelda?" Sellest viimasel hetkel enne trükki minekut joonistatud pildist sai pildiseeria, mis ilmus ajalehes Bild kuni aastani 1961.
Koomiks kujunes kohe väga menukaks. Lilli oli ninakas ja flirtiv. Näiteks kui politseinik ütleb talle, et bikiinides ei tohi tänaval käia, ütleb Lilli: "Arusaadav. Kumma osa ma ära võtan, kas ülemise või alumise?"
Koomiksi Lilli oli enesekindel, julge ja teenis ise enda ülalpidamiseks raha, paljud tüdrukud ja naised soovisid ola nagu Lilli.
Lillist ilmus 1957. aastal Saksamaal film "Lilli – tüdruk suurlinnast" (sks k Lilli – ein Mädchen aus der Grossstadt).
1953. aastal tellis ajaleht Bild Max Weissbrodtilt mänguasjaettevõttes O&M Hausser Lilli nuku prototüübi ning 1955. aastal tuli Lili nukk ametlikult müüki.
Esimesel Lillil oli plastikust keha, käsitsi värvitud nägu, tema kingad olid otse jala külge valatud. See on ka põhiline detail, mille abil Lillit varasest Barbiest eristada – Barbie nukkudel on jalast ära käivad kingad. Nuku jaoks oli spetsiaalne metallvardaga tugi – nuku sai selle toe külge sättida, sest tal oli jalas väike auguke, mille suurus sobis toe varda suurusega. (Hiljem anti Barbie nukud välja samasuguse toeauguga jalas.)
Nukku oli kahes suuruses – 30 ja 19 sentimeetrit – ning aastate jooksul anti Lilli jaoks välja rohkem kui 150 erinevat kostüümi alustades bikiinidest ja lõpetades karvase kasukaga. Lilli oli ääretult populaarne ning sama palju, kui teda armastati, temast ka räägiti. Talle heideti näiteks ette liigset provokatiivsust. Nukuriiete eripäraks old spetsiaalsed PRYM trukid (plastiktrukid), mis olid tellitud ekstra Lillit tootva ettevõtte tarbeks. Trukid värviti vastavalt kostüümide värvile.
Iga nukk oli pakitud eraldi plastkarpi, nukuga oli kaasas nukutugi ja ajaleht Bild.
Ühel puhkusereisil Euroopasse ostis Ameerika ärinaine Ruth Handler oma tütre Barbara jaoks kolm Lilli nukku. Talle meeldis täiskasvanud naist kujutav nukk ning talle meeldis idee, et pea, käed ja jalad on eemaldatavad ning et nukul on valik riideid. 1959. aastal demonstreeris firma Mattel New Yorgi mänguasjamessil enda nukku, kellele oli pandud nimeks Barbie. Mõne aasta pärast anti välja poissnukk Ken.
Mattel omandas Lilli õigused 1964. aastal, mille järel lõpetati kõikide selle karakteriga seotud toodete valmistamine ning edaspidi oli turul vaid Barbie.
Populaarset Lillit toodeti ka võltsingutena, põhiliselt Hongkongis. Nukkudel ei olnud nii kvaliteetne lõppviimistlus kui originaalnukkudel.