See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) |
"Behind the Sun" on Eric Claptoni üheksas stuudioalbum, mis ilmus 1985. aasta märtsis. Plaat sai pealkirja ühe rea järgi Muddy Watersi laulust "Louisiana Blues". Ühtlasi oli see Claptoni esimene koostööprojekt Phil Collinsiga.
Erinevalt varasematest albumitest on siin palju süntesaatoreid ja trummimasinaid, mida mängivad Phil Collins, Ted Templemann, Peter Robinson, Michael Omartian, James Newton Howard, Chris Stainton ja Greg Phillinganes. Ka Clapton ise mängib üheksandas loos "Never Make You Cry" Rolandi kitarrisüntesaatorit. Ning samas on sellel plaadil Claptoni kitarrimängu jälle sama palju nagu Creami aegadel, sest peaaegu kümme aastat oli ta hoidunud natuke tagaplaanile, oli lihtsalt üks liige bändis.
Oma autobiograafias on ta kirjeldanud selle plaadi salvestusperioodi järgmiselt:"...Tegelikult läheb kõik nii hästi, et see võiks kesta igavesti!... . Kuid eraelus ei olnud kõik nii pilvitu. Abielu Pattie Boydiga oli karile jooksmas ja see andis ainest enamikule tema loodud lauludele: "She’s Waiting", "Same Old Blues" ja "Just Like a Prisoner". Eriti on mehe hingevalu tunda plaadi viimase loos “Behind the Sun”, kus ta mängib kitarri ja laulab ning lisaks temale on ainult Phil Collins süntesaatoril.
Lindistuse lõpetades tegi Clapton väikese "kõrvalehüppe", lindistades ja tuuritades koos Roger Watersiga (ex Pink Floyd) albumi "The Pros and Cons of Hitch Hiking" raames. Saabunud tagasi Inglismaale, tabas Claptonit paras vapustus, sest Warner Bros. oli tema plaadimaterjali tagasi saatnud põhjendusega, et see ei sisaldavat küllaldaselt hittsingleid. Stuudio oli mures[küsitav] eelmise albumi "Money and Cigarettes" kehva müügi pärast ja esitas omad nõudmised. Claptoni enda sõnul oli see "…esimene kord üldse, mil mulle kui muusikule ära öeldi". Üheks nõudmiseks oli, et Clapton peab plaadile lisama Texase laulukirjutaja, Jerry Lynn Williamsi, kolm laulu: "See What Love Can Do", "Something’s Happening" ja "Forever Man". Sellega oli mees nõus ja sõitis Los Angelesse. Seal ootasid teda ees stuudio veteranprodutsendid Lenny Waronker ja Ted Templeman ning suurepärased muusikud Steve Lukather – kitarr (ex Toto), Jeff Porcaro – trummid (ex Toto), Jamie Oldaker – trummid, Nathan East – basskitarr ja Greg Philliganes – klahvpillid. Nii lindistati nimetatud laulud, kuid need ei väljendanud siiski neid tundeid ja püüdlusi, mis Clapton tahtis oma originaalmaterjaliga edasi anda.
Albumi ilmumisele järgnes turnee, mille käigus esineti ka esimesel "Live Aidi" 1985. aasta kontserdil Philadelphias. Esitamisele tulid lood "She’s Waiting", "White Room" ja "Layla". Video laulule "Forever Man" oli MTV-s populaarne, sisaldades stseeni, kus üks kaamera kukkus juhuslikult operaatorivankrilt maha. "Same Old Blues" kasutati turneel "After Midnight" ja mitmel hilisemalgi turneel.
| Edetabel (1985) | Kõrgeim koht |
|---|---|
| Austria (Top 40) | 30 |
| Kanada (RPM Top Albumid) | 10 |
| Holland (Album Top 100) | 5 |
| Saksamaa (Charts) | 15 |
| Uus-Meremaa (NZ charts) | 21 |
| Norra (VG lista) | 5 |
| Rootsi (Swedish charts) | 10 |
| Šveits (Hitparade) | 3 |
| Suurbritannia | 8 |
| USA (Billboard 200) | 34 |
| Aasta | Singel | Edetabel | Koht |
|---|---|---|---|
| 1985 | "Forever Man" | Mainstream Rock Tracks | 1 |
| 1985 | "Forever Man" | Billboard Hot 100 | 26 |
| 1985 | "Forever Man" | OCC | 51 |
| 1985 | "See What Love Can Do" | Mainstream Rock Tracks | 20 |
| 1985 | "See What Love Can Do" | Billboard Hot 100 | 89 |
| 1985 | "She's Waiting" | Mainstream Rock Tracks | 11 |
Eric Clapton, "Autobiograafia". Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2