Aastal 1920 kuulus valla aladel Beja mõisale 2714, Kolberģi mõisale 1166 ja Vizikumsi mõisale 1129 ha maad. Valla alad kuulusid Aluliina kihelkonda. Aastani 1925 kandis see ala nime Kolberģise vald, seejärel aga Beja vald. Aastal 1935 oli Beja valla pindala 139,2 km² ja seal oli 2344 elanikku.
1945. aastal moodustati valda Beja ja Vētraine külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Beja külanõukoguga likvideeritav Vētraine külanõukogu. Aastal 1958 liideti sovhoosi Alūksne maad Mārkalne külanõukoguga. Aastal 19671 nimetati Beja külanõukoguga ümber Jaunalūksne külanõukoguks. Selsamal aastal liideti külanõukoguga Mārkalne külanõukogu ja Alūksne linna maaterritooriumi sovhoosi Alūksne territooriumile jäävad alad. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Alūksne linnaga. 1990. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Kaitstavad objektid
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Smiķi muinaskalmed ja Siseņi ehk Garasīmi linnamägi. Regionaalse kaitse all on Nametkalnsi linnamägi, Raudziņkalnsi muinaskalmed ning Garjuri muinaskalmed ehk Kalmemägi. Kohaliku kaitse all on Kolberģi mõisa hoonetekompleks , sealhulgas ait ja küün ja häärber, ning Lāzberģi mõisa häärber.
Looduskaitse all on Vēverkalnsi tamm, Garā Jura mäe mänd, Visikumsi vaher, Dzena Litovska tammed, Akaviņa künnapuu, Jaunputrene hõbepaju, Palmi tamm, Sprīdīši kuusk, Alpi erikujulised kuused ja Alpi "pudelikuusk". Valda jääb ka 59 hektari suurune Beja metsa hoiuala.
