Betoonkaarsild

Rainbow' sild USA-s Kansases (valminud 1923)

Betoonkaarsild on kaarsild, mille kaarkandur on raudbetoonist.

Ajalugu

Botaanikaaia sild Grenoble'is, madalakaareline betoonsild (valminud 1855)

1855. aastal ehitati Prantsusmaal Grenoble'is üks esimesi monoliitbetoonist sildu (Botaanikaaia sild). Tegemist on madalakaarelise väikesillaga (vt vasakpoolset fotot). 1867. aastal valmis Briti raudteel 22-meetrise avaga jalakäijatele mõeldud betoonist madalakaareline kaarsild.

Homersfieldi sild Suffolkis, madalakaareline betoonsild (valminud 1869)

Homersfieldi sild Suffolkis on üks vanemaid säilinud betoonsildu Suurbritannias. 1869. aastal valminud 15-meetrise sildeavaga madalakaarelise kaarsilla kanduriks on betoonist sillatekk, mis on sepisrauast vinklite raamistuses (vt pildil).

1873. aastal sai prantslane Joseph Monier, keda peetakse raudbetooni leiutajaks, raudbetoonist sildade ja jalgsildade ehitamise patendi.

Pont Camille-de-Hogues Prantsusmaal Vienne'is (valminud 1900; peasille 50 m; François Hennebique)

1900. aastal valmis Vienne'i departemangus Châtellerault's François Hennebique'i projekteerituna üks Prantsusmaa esimesi suuri raudbetoonsildu, kolmesildeline Pont Camille-de-Hogues (peasille 50 m).

1901. aastal projekteeris šveitslane Robert Maillart oma esimese kaarsilla (Zuozi sild Graubündenis).

1904. aastal ehitas ettevõte Monicourt & Egger Eestis 308 m kogupikkusega Kasari silla, mis oli tollal Euroopa pikim raudbetoonsild. Kas sild on tarinduselt jätkuvtalasild või kaarsild, pole täpselt teada, sest silla tööprojekt pole säilinud.

1911. aastal valmis Itaalias Roomas Hennebique'i patendi alusel projekteeritud 100 m sildeavaga jalakäijate sild Ponte del Risorgimento.

1928. aastal valmis Saksamaal Alslebenis pingbetoonist Alslebeni Saale jõe sild (peasille 68 m; projekti autor Franz Dischinger).

Eestis

Kui mitte arvestada Kasari silda, siis on Eesti esimene kaarsild on 1937. aastal valminud 46-meetrise kaaravaga Siimu sild Pärnus.

Suureavalised betoonkaarsillad

Pikima sildega betoonkaarsillad maailmas on ülalsõiduteega sillad Hiinas: 1997. aastal ehitatud Wanxiani sild Chongqing Shis (sille 420 m) ja 2016. aastal valminud Qinglongi raudteesild Hubeis (sille 455 m). Enne neid oli pikim 1980. aastal ehitatud 390-meetrise peasildega Krki sild Horvaatias.

Betoonkaarsildade liigitus

Sõidutee (sillateki) asetuse järgi kaarkanduri suhtes võib betoonkaarsildu liigitada ülalsõiduteega, läbiva või allasuva sõiduteega kaarsildadeks.

Ülalsõiduteega betoonkaarsildu

 Pikemalt artiklis Ülalsõiduteega betoonkaarsild

Läbiva sõiduteega betoonkaarsildu

Allasuva sõiduteega betoonkaarsildu

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Ville de Grenoble, «publication facebook de la Mairie de Grenoble [archive] » Accès libre [html], sur Facebook, 9 novembre 2017
  2. ↑ B/W print; Construction work on the District Railway, Henry Flather, circa 1867. ltmuseum.co.uk
  3. ↑ Homersfield bridge. historicengland.org.uk
  4. ↑ Joseph Monier. structurae.net
  5. ↑ Pärnu suured sillad 1803–2007. parnu.postimees.ee, 17. märts 2007