
Billy Clifford Gilmour (sündinud 11. juunil 2001 Irvine'is) on Šotimaa jalgpallur, kes mängib kaitsva või keskpoolkaitsjana Itaalia kõrgliigaklubis SSC Napoli ja Šotimaa jalgpallikoondises.
Gilmour sündis Šotimaal Irvine'is ning kasvas üles lähedal asuvas Ardrossani linnas. Tema isa William Gilmour teenis üheksa aastat Suurbritannia kuninglikus mereväes ning mängis nooruses jalgpalli Ardrossan Winton Roversis. Gilmour õppis Ardrossanis Stanley algkoolis ning hiljem Kilmarnockis Grange Academy's, kus osales Šotimaa jalgpalliliidu noorte talentide arendamise programmis. Jalgpallurina olid tema eeskujudeks Cesc Fàbregas, Luka Modrić ja Andrés Iniesta.
Gilmour alustas jalgpallurikarjääri kohaliku klubi Tass Thistle noortesüsteemis. Seejärel mängis ta lühikest aega Celticu noortemeeskonnas ning liitus 2009. aastal Glasgow' Rangersi noorteakadeemiaga.
2016. aasta detsembris, 15-aastaselt, debüteeris Gilmour Rangersi kuni 20-aastaste meeskonnas. Järgmisel kuul kutsuti ta esimest korda klubi esindusmeeskonna treeningutele. Kuigi Rangers soovis temaga sõlmida profilepingut, otsustas Gilmour 2017. aastal siirduda Inglismaa kõrgliigaklubisse Chelsea FC.

Chelsea noorteakadeemiaga liitus Gilmour 2017. aasta juulis, pärast oma 16. sünnipäeva. Esimesel hooajal võitis ta Chelsea U18-meeskonnaga Inglismaa noorte karikavõistlused ja U18-liiga. 2018. aasta juulis sõlmis ta klubiga oma esimese profilepingu.
Chelsea esindusmeeskonnas ja Premier League'is debüteeris Gilmour 31. augustil 2019, kui sekkus 84. minutil vahetusest 2:2 viigimängus Sheffield Unitedi vastu. Esimest korda kuulus ta algkoosseisu 25. septembril 2019 Inglismaa liigakarikamängus Grimsby Towni vastu, mille Chelsea võitis 7:1.
2020. aasta märtsis sai Gilmour Chelsea põhimeeskonnas rohkem mänguaega. 3. märtsil kuulus ta algkoosseisu FA Cupi viiendas ringis Liverpooli vastu. Chelsea võitis kohtumise 2:0 ning Gilmour valiti mängu parimaks mängijaks. Viis päeva hiljem kuulus ta esimest korda Chelsea algkoosseisu Inglismaa kõrgliigas, kui Chelsea alistas Evertoni 4:0. Ta valiti ka selles kohtumises mängu parimaks.
Hooajal 2019/20 pidas Gilmour Chelsea esindusmeeskonnas 11 ametlikku kohtumist. Sama hooaja lõpus valiti ta Chelsea noorteakadeemia aasta parimaks mängijaks.
Hooajal 2020/21 debüteeris Gilmour UEFA Meistrite Liigas, kus pidas kaks kohtumist. Chelsea jõudis võistlussarja finaali, kus alistas 29. mail 2021 Manchester City 1:0. Gilmour kuulus finaalis Chelsea varumängijate hulka, kuid väljakule ei pääsenud. Kokku pidas ta Chelsea esindusmeeskonnas kolme hooaja jooksul 22 ametlikku kohtumist.
2021. aasta juulis läks Gilmour üheks hooajaks laenule Inglismaa kõrgliigaklubisse Norwich City FC. Norwichi eest debüteeris ta 14. augustil 2021 liigamängus Liverpooli vastu. Hooajal 2021/22 pidas ta Inglismaa kõrgliigas 24 kohtumist ja andis ühe väravasöödu. Norwich lõpetas hooaja viimasel kohal ja langes esiliigasse.
2022. aasta septembris siirdus Gilmour Brighton & Hove Albionisse, kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.
Esimesel hooajal mängis ta Inglismaa kõrgliigas 14 kohtumises. Brighton lõpetas hooaja 2022/23 kuuendal kohal ja kvalifitseerus esimest korda klubi ajaloos eurosarja.
Hooajal 2023/24 sai Gilmourist Brightoni põhikoosseisu mängija. Inglismaa kõrgliigas pidas ta 30 kohtumist ning UEFA Euroopa Liigas kaheksa kohtumist. Brighton jõudis Euroopa Liigas kaheksandikfinaali, kus kaotas kahe mängu kokkuvõttes AS Romale 1:4. Kahe aasta jooksul pidas Gilmour Brightoni eest kõigis võistlussarjades kokku 60 kohtumist.
2024. aasta augustis siirdus Gilmour Itaalia kõrgliigaklubisse SSC Napoli. Üleminekusumma oli ajakirjanduse andmetel ligikaudu 14 miljonit eurot, millele võisid lisanduda boonused. Gilmour sõlmis Napoliga viieaastase lepingu 2029. aasta juunini. Samal päeval liitus Napoliga ka tema Šotimaa koondisekaaslane Scott McTominay.
Esimesel hooajal pidas Gilmour Napoli eest Itaalia kõrgliigas 26 kohtumist ja andis ühe väravasöödu. Napoli tuli hooajal 2024/25 Itaalia meistriks, edestades teiseks jäänud Milano Internazionalet ühe punktiga. Napoli jaoks oli see klubi ajaloo neljas Itaalia meistritiitel.
Esimese värava Napoli eest ja ühtlasi klubikarjääris lõi Gilmour 22. septembril 2025, kui aitas klubi 3:2 võidule Pisa SC vastu. Ta viis Napoli 39. minutil juhtima Leonardo Spinazzola söödust.
2025. aasta novembris jäi Gilmour vigastuse tõttu mitmeks kuuks väljakult eemale. Ta naasis mänguväljakule 2026. aasta veebruaris ning kuulus märtsis taas Napoli algkoosseisu.
Gilmour on mänginud Šotimaa U15-, U16-, U17-, U19- ja U21-koondises. 2018. aastal, 16-aastaselt, kuulus ta Šotimaa U21-koondisse Touloni noorteturniiril Prantsusmaal. Ta lõi turniiril värava Lõuna-Korea vastu ning temast sai Šotimaa U21-koondise ajaloo noorim väravalööja. Šotimaa jõudis poolfinaali ning Gilmour pälvis turniiri parimale noorele läbimurdemängijale antava auhinna.
Šotimaa jalgpallikoondises debüteeris Gilmour 2. juunil 2021 sõprusmängus Hollandi vastu. Ta sekkus 2:2 lõppenud kohtumises 81. minutil vahetusest.
Samal aastal kuulus Gilmour Šotimaa koondisse 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel, mis toimusid koroonapandeemia tõttu 2021. aastal. Oma esimese kohtumise suurturniiril pidas ta 18. juunil Inglismaa vastu. Ta kuulus algkoosseisu ning UEFA valis ta 0:0 lõppenud kohtumise parimaks mängijaks. Koroonaviirusega nakatumise tõttu jäi ta viimasest alagrupimängust Horvaatia vastu eemale. Šotimaa langes turniirilt välja alagrupiturniiri järel.
Esimese A-koondise värava lõi Gilmour 17. oktoobril 2023 sõprusmängus Prantsusmaa vastu, viies Šotimaa 11. minutil juhtima. Prantsusmaa võitis kohtumise lõpuks 4:1.
Gilmour kuulus Šotimaa koondisse ka 2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Alagrupiturniiri avamängus Saksamaa vastu sekkus ta vahetusest, kuid Šotimaa kaotas kohtumise 1:5. Järgmistes mängudes Šveitsi ja Ungari vastu kuulus ta algkoosseisu. Šotimaa lõpetas alagrupi ühe punktiga viimasel kohal.
Teise koondisevärava lõi Gilmour 5. septembril 2024 UEFA Rahvuste Liiga kohtumises Poola vastu. Ta vähendas teise poolaja alguses Šotimaa kaotusseisu 1:2-le. Šotimaa viigistas hiljem seisu, kuid kaotas kohtumise lõpuks 2:3.
2025. aastal aitas Gilmour Šotimaa koondisel kvalifitseeruda 2026. aasta maailmameistrivõistlustele. Šotimaa pääses maailmameistrivõistlustele esimest korda pärast 1998. aastat.
30. mail 2026 sai Gilmour viimases MM-eelses sõprusmängus Curaçao vastu põlvevigastuse. Vigastuse tõttu jäi ta maailmameistrivõistlustest eemale.
2026. aasta septembri seisuga oli Gilmour pidanud Šotimaa A-koondises 46 kohtumist ja löönud kaks väravat.