Boris Melts (22. november 1901 Karula vald, Võrumaa – 18. september 1977 Valga) oli eesti advokaat ja tuletõrjetegelane.
Ta lõpetas 1925. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja oli üliõpilasseltsi Liivika vilistlane.
Osales Vabadussõjas Soomusrongide divisjonis.
Aastatel 1925–1926 oli ta kohtuameti kandidaat, 1926–1931 vandeadvokaat Rein Eliaseri abi, 1931–1940 vandeadvokaat Haapsalus.
Ta oli ka ühistegelane. Siseministri käskkirjaga nr. 60 – 23. jaanuarist 1937 nimetati ta Läänemaa tuletõrjebrigaadi pealikuks. Oli KL Haapsalu malevkonna pealiku abi ning Lääne maleva juhatuse liige.
Maeti 21. septembril 1977 Valga Tartu tänava kalmistule.
Autasustatud aastal 1933 Punase Risti II järgu teenetemärgiga ning 1935. Kotkaristi III klassi teenetemärgiga.
Lisaks pälvis KL Valgeristi, Läti Kolme Tähe ordeni IV järgu, Leedu iseseisvuse medali, Vabadussõja medali ning Eesti tuletõrje mitmeid autasusid. Samuti üheksa riigi tuletõrjete autasusid ja Balti Tuletõrje Tähe kuldtähe.