| See artikkel räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Bremen (täpsustus). |
| Bremen | |
|---|---|
|
Bremeni vanalinn | |
|
| |
| Pindala: 327 km² | |
|
Elanikke: 588 413 (31.12.2025) | |
|
| |
| Koordinaadid: 53° 5′ N, 8° 48′ E | |
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa. Bremen asub Weseri jõe ääres, 70 km kaugusel jõe suudmest.
Bremeni raekoda kuulub koos selle kõrval asuva Rolandi kujuga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Bremenit on esmamainitud 782. aastal. 787. aastal asutas Karl Suur Bremeni piiskopkonna ja linn sai Põhja-Euroopa ristiusustamise keskuseks. Bremeni linn oli de facto aastast 1186 ja de jure aastast 1646 kiriklikku Bremeni peapiiskopkonda. 1260. aastal sai Bremenist hansalinn. Peapiiskopkonnast umbes kolmandik territooriumist kuulus ilmaliku Saksa-Rooma riigi vürstliku peapiiskopkonda. Bremen sai autonoomseks aastal 1186, Friedrich I Barbarossa andis välja Gelnhauseni privileegi, tunnistades Bremeni linna poliitilise üksusena, keiser kuulutas, et linna valitsevad selle kodanikud ja keiser, vürstlikul peapiiskopil sõnaõigust pole. Bremeni staatus vabaks riigilinnana kinnitati aastal 1646.
Pärast 1970. aastate naftakriise on Bremen majanduslikult alla käinud linna peamise elatusallika – laevaehitustööstuse – allakäigu tõttu. Oma tippajal ligi 16 000 inimesele tööd andnud AG Weser lõpetas tegevuse 1983. aastal, 1997. aastal lõpetas tegevuse ka firma Bremer Vulkan. Rahvaarv ja maksutulud on langenud ka eeslinnastumise tõttu, mis aga asuvad linna täielikult ümbritseval Alam-Saksi liidumaal. Alates sellest ajast on töötus Bremenis olnud märgatavalt kõrge ja kõrgeim väljaspool Ida-Saksamaad – 1998. aasta alguses 16%, 2005. aasta alguses koguni 18%.

| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bremen |