Ceuta

Ceuta
[ s'euta ]
hispaania Ceuta
araabia سبتة Sabtah
Vaade Ceutale
Pindala: 28 km²
Elanikke: 83 595 (2025) Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 35° 53′ N, 5° 18′ W
Ceuta (Hispaania)
Ceuta
Ceuta kaart
Monte Hacho mägi ja Ceuta sadam
Cueta ajaloolised kindlustused
Ceuta-Maroko piiritara

Ceuta (tamasikti Sibta) on Hispaania autonoomne piirkond Põhja-Aafrikas. See piirneb Marokoga ja asub mere poolt Vahemere ja Atlandi ookeani vahelisel piiril.

Ceuta on üks Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide eriterritooriumidest. Koos Kanaari saartega liigitati Ceuta enne Hispaania Euroopa Liiduga liitumist vabasadamaks.

Ajaloost

Linnast oli pärit Muḩammad al-Idrīsī.

Juba foiniiklased rajasid La Almina poolsaarele (Ceuta idaosa) asula, mis oli hiljem nii Rooma kui ka Bütsantsi võimu all. See liideti varajaste kalifaatidega Magribi vallutamise käigus islamiusuliste poolt, kuid hävitati Berberi mässu ajal. 9. sajandil ehitati linn uuesti üles. Suure osa keskajast võitlesid Gibraltari väinast põhja ja lõuna pool asuvad piirkondlikud võimud Ceuta üle kontrolli saavutamise pärast, kuna see oli võtmetähtsusega vaidlusalune sadam.

Aastal 1415 liideti see Portugali kuningriigiga ja pärast 1580. aastat Hispaaniaga, kusjuures linn otsustas jääda viimase koosseisu ka pärast 1640. aastat (pärast Portugali taasiseseisvumist).

Linn ajaloo pikim piiramine toimus aastatel 1694–1727, kui Ceutat ründasid Maroko sultani Moulay Ismaili juhitud väed.

Napoleoni sõdade (1803–1815) ajal okupeeris Suurbritannia Ceuta linna. Okupatsioon algas 1810. aastal ja kestis sõdade lõpuni. Lahkarvamused Ceuta piiri osas viisid Hispaania-Maroko sõjani (1859–1860), mis lõppes Tetuáni lahinguga.

Hispaania kodusõja ajal vallutasid kindral Franco mässulised natsionalistlikud väed Ceuta.

Kui Hispaania tunnustas 1956. aastal Maroko iseseisvust, jäid Hispaania võimu alla Ceuta, Melilla ja teised territooriumid, mis on hajutatuna Vahemere rannikul Marokoga piirnevad või alad, mis asuvad Aafrikale lähemal kui Euroopa. Hispaania peab neid riigi lahutamatuks osaks, kuid Maroko on selle vaidlustanud.

Ceuta oli omavalitsusüksus, mis kuulus Hispaania Cádizi provintsile enne autonoomiaseaduse vastuvõtmist 1995. aasta märtsis. Pärast seda sai Ceutast koos Melillaga üks Hispaania kahest autonoomsest linnast. Kultuuriliselt on tänapäeva Ceuta osa Hispaania Andaluusia piirkonnast.

Geograafia

Ceutat eraldab Hispaania mandriosas asuvast Cádizi provintsist 17 km laiune Gibraltari väin. Tal on 6,4 km pikkune ühine maismaapiir Maroko Kuningriigi Tanger-Tétouan-Al Hoceïma piirkonna ühe prefektuuriga.

Ceuta läänepiiril Marokoga paikneb Monte Anyera mägi ja seal rajatud ajaloolises kindlustuses asub Hispaania sõjaväeosa. La Almina poolsaarel asuv Monte Hacho mägi, millelt avaneb vaade sadamale, on üks võimalikest vanakreeka mütoloogia Heraklese sammaste (Gibraltar ja Ceuta) lõunasamba asukohtadest.

Rahvastik

Ceuta elanikkond on valdavalt Hispaania kristlased ja araabia moslemid. Väiksemaid rahvusgruppe moodustavad sefaradi juudid ja Pakistanist pärit sindhi hindud. Ceuta ametlik keel on hispaania keel (rääkijaid ligi 60%), samas kui laialdaselt räägitakse ka araabia keelt (Ceuta araabia dialekti) (umbes 40%).

Valitsus ja haldus

Ceuta ametlik hispaania keelne nimetus on Ciudad Autónoma de Ceuta (eesti keeles: Ceuta autonoomne linn), mille staatus jääb tavalise omavalitsuse ja autonoomse piirkonna vahepeale. Ceuta on osa Euroopa Liidu territooriumist ning tal on Euroopa Liidu majandus- ja rahaliidu raames madala maksumääraga seatud süsteem.

Alates 1979. aastast toimuvad Ceutas iga nelja aasta tagant 25-kohalise parlamendi valimised. Valitsuse juht oli linnapea, kuni autonoomia seadus nägi ette uue linnapea-presidendi ametinimetuse. 2011. aasta valimistel sai Rahvapartei 18 kohta, mis jättis Juan Jesús Vivase linnapea ja presidendi ametikohale, mis tal oli olnud alates 2001. aastast.

Väikese rahvaarvu tõttu valib Ceuta ainult ühe liikme Saadikute Kongressi, mis on Hispaania parlamendi (Cortes Generales) alamkoda. 2023. aasta novembri üldvalimistest alates on sellel ametikohal Javier Celaya Brey.

Ceuta on jagatud 63 barriadaks (naabruskonnaks), nagu Barriada de Berizu, Barriada de P. Alfonso, Barriada del Sarchal, El Hacho jt..

Majandus

Ceuta, mille ametlik valuuta on euro, on osa Hispaania poolt määratud madala maksumääraga tsoonist. Linn on ajalooliselt olnud sõjaväe tugipunkt, vabasadam, naftasadam ja ka kalasadam. Tänapäeval sõltub Ceuta majandus suuresti oma sadamast (laiendamisel) ning kaubanduskeskustest.

Ceuta kopteriväljakut kasutatakse linna ja Hispaania mandriosa ühendamiseks õhuteed pidi. Jaemüügikettidel Lidl, Decathlon ja kaubamajal El Corte Inglésil on Ceutas filiaalid. Linnas paikneb ka kasiino. Ceuta ja Maroko vaheline piirikaubandus on aktiivne tänu maksuvabale staatusele. Paljud Maroko naised osalevad iga päev piiriüleses kaubanduses kandjate-vedajatena suunal Ceutast Marokosse.

Piir

Ceuta on Hispaania ja seega ka Euroopa Liidu lahutamatu osa. Ceuta piir ja selle analoog Melillas on ainsad kaks maismaapiiri Euroopa Liidu ja Aafrika riigi vahel. Ceuta tavapärast 1100-mehelist piirivalveteenistust abistavad vajaduse korral 200 sõdurit ja 200 politseinikku.

Ceuta linnas asub ainult üks, Tarajali piiripunkt. Üks maanteepiiripunkt Vahemere rannikul Maroko linna Fnideqi lähedal võimaldab samuti autodel ja jalakäijatel Maroko ja Hispaania vahel liikuda. Lisaks on jalakäijatele olemas piiripunkt Belyounechi linna juures põhjarannikul. Ülejäänud piir on suletud ja ligipääsmatu.

1993. aastal ehitati eksklaavi ümber 2,5 meetri kõrgune ja 8,4 kilomeetri pikkune tara. Kuna esimest tara oli liiga lihtne ületada, suurendati 2005. aastal kõrgust 6 meetrile. Piiritõke koosneb kahest paralleelsetest okastraadiga kaetud tarast, mille juurde on rajatud tavalised vaatluspostid ja nende vahel kulgevast teest, mis võimaldab vajadusel politseipatrullidel või kiirabil kohale jõuda. Maa-alused kaablid ühendavad prožektoreid, müra- ja liikumisandureid ning videokaameraid juhtimiskeskusega. Ehitatud tara eesmärk on takistada salakaubavedu ja migrantide sisenemist Euroopasse. Maroko oli tõkke ehitamise vastu, kuna ei tunnusta Hispaania suveräänsust Ceutas.

Linna mererannikut kontrollivad kümned valvelaevad ja patrull-paadid. Ceuta linna sadam on mitmete igapäevaste parvlaevaliinide abil ühendatud Gibraltari väina kaudu Algecirase sadamaga.

Migratsioon ja piiriründed

Nagu Melilla puhul, meelitab ka Ceuta asukoht Magribi piirkonnast Vahemere rannikul Hispaaniasse siseneda üritavaid migrante, kes kasutavad piiri ületamiseks mitmeid meetodeid. Selle hulgas on eksklaavi piiril paikneva tara rikkumine või mere kaudu sellest ümbersõit, ümber ujumine ja mõõnade ajal ka vees kõndimine. Pärast tara püstitamist on toimunud mitmeid ulatuslikke piiririkkumisi.

Vaidlused Marokoga

Maroko valitsus on korduvalt kutsunud Hispaaniat üles andma Ceuta, Melilla ja rannikuäärsed saared üle Marokole, kuid Hispaania keeldumine seda teha on olnud nende riikide suhete peamine pingeallikas. Marokos nimetatakse Ceutat sageli "okupeerituks" ning Maroko valitsus on väitnud, et Ceuta koos teiste Hispaania territooriumidega piirkonnas on kolooniad.

Üks peamisi argumente, mida Maroko kasutab Ceuta üle suveräänsuse ülevõtmise katsetes, viitab linna geograafilisele asukohale, kuna Ceuta on eksklaav, mida ümbritsevad Maroko territoorium ja Vahemeri ning sellel puudub territoriaalne järjepidevus ülejäänud Hispaaniaga. Hispaania, nagu ka enamik maailma riike, pole kunagi tunnustanud Maroko nõuet Ceutale. Hispaania valitsuse ametlik seisukoht on, et Ceuta on Hispaania lahutamatu osa ja on seda olnud alates 16. sajandist.

1986. aastal liitus Hispaania NATO-ga. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 6 piirab lepingu ulatust Mandri-Euroopa, Põhja-Ameerika ja Vähi pöörijoonest põhja pool asuvate saartega. Mõned õiguseksperdid on väitnud, et lepingu teised artiklid võivad hõlmata Hispaania territooriume Põhja-Aafrikas; seda tõlgendust pole aga praktikas katsetatud.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Padrón municipal de España de 2025.
  2. ↑ Ferrer-Gallardo, Xavier (2008). "The Spanish–Moroccan border complex: Processes of geopolitical, functional and symbolic rebordering". Political Geography.
  3. ↑ "Ceuta, el asedio más largo de la historia". El País (in Spanish). Retrieved 31 July 2026
  4. ↑ Ley Orgánica 1/1995, de 13 de marzo, de Estatuto de Autonomía de Ceuta
  5. ↑ Ley Orgánica 1/1995, de 13 de marzo, Estatuto de Autonomía de Ceuta" (in Spanish). Noticias.juridicas.com. Retrieved 17 June 2009
  6. ↑ The Spanish Empire: A Historical Encyclopedia. Vol. I. ABC-CLIO. p. 160.
  7. ↑ La comunidad hindú ceutí y u integración en la cultura occidental". Actas del I Congreso Internacional sobre Migraciones en Andalucía
  8. ↑ Linguistic ideologies towards Ceuta Arabic Issues in Hispanic and Lusophone Linguistics.
  9. ↑ Resultados Electorales en Ceuta: Elecciones Municipales 2011 en EL PAÍS" (in Spanish). EDICIONES EL PAÍS S.L. 2011.
  10. ↑ Economic Data of Ceuta, de ceutna digital Ceuta.es. Archived from the original on 10 April 2010
  11. ↑ Morocco 'mule women' in back-breaking trade from Spain enclave 6 October 2017
  12. ↑ Ceuta: Spain sends troops as 8,000 migrants enter enclave BBC News. 18 May 2021
  13. ↑ Building Fortress Europe? Schengen and the Cases of Ceuta and Melilla
  14. ↑ Hundreds of migrants storm fence to reach Spanish enclave of Ceuta BBC. 17 February 2017
  15. ↑ Migrants shot dead at the border fence, Spain deploys army
  16. ↑ Hundreds of migrants storm fence to reach Spanish enclave of Ceuta BBC. 17 February 2017.
  17. ↑ El Gobierno usa un acuerdo de 1992 para expulsar a los 116 inmigrantes que saltaron ayer la valla de Ceuta ELMUNDO (in Spanish). Retrieved 27 August 2018
  18. ↑ "Spain Regains Control of Enclave After Migrants Overrun It". The Wall Street Journal. Retrieved 31 July 2026
  19. ↑ Spain installs floating barrier in Ceuta after deadly migrant rush Reuters. 1 August 2026
  20. ↑ Ceuta and Melilla: Spain's enclaves in North Africa BBC News. 4 June 2021.
  21. ↑ A rocky relationship The Guardian. London
  22. ↑ Están Ceuta y Melilla bajo el paraguas de la OTAN? Newtral (in Spanish). Retrieved 25 February 2022

Välislingid