 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2025) |
| Osa artiklitest teemal |
| Budism |
|---|
 |
Chan (hiina keeles 禪 chán) on 7.–8. sajandil kujunenud Hiina budismi koolkond.
Pärimuse järgi tõi chan'i Hiinasse India munk Bodhidharma 6. sajandi algul. Koolkond jagunes algusajal eri suundadeks ja alamkoolkondadeks.
Chan'i kaks tänapäevani säilinud peamist koolkonda on caodong ja linji, mis kujunesid 12. sajandil eraldi koolkondadeks, ning mõlemal on omakorda hulk alamkoolkondi.
Chan oli algul lühend hiinakeelsest sõnast channa (禪那), mis oli foneetiline mugandus sanskriti sõnast dhyāna. Nagu dhyāna, viitab ka chan eelkõige mõtlusele, kuid võib samuti tähistada üldiseid meeleharjutusi.
Chan'i kirjandus on rikkalik, ületades oma mahu poolest kõiki teisi Hiina budismi koolkondi. Enim austatakse Laṅkāvatāra-sūtra’t ja Teemantsuutrat ning Huinengile omistatud Kuuenda patriarhi lavasuutrat.
Hiina chan'i õpetajate tekstidest on tuntud veel gongan’ide kogumikud "Sinise kalju ülestähendused" ja "Väravateta läbipääs" ning mitmed varasemate patriarhide ja kuulsate munkade elulugude ja õpetuste kogumikud.
Chan’i koolkonna ajalookäsitluse järgi algab nende õpetusliin Buddhast, kes andis oma õpetuse edasi Mahākāśyapale, keda peetakse chan’i traditsiooni esimeseks India päritolu esiõpetajaks. Šākjamuni Buddha õpetuste edasiandmist Mahākāśyapale kirjeldatakse kogumiku "Väravateta läbipääs" kuuendas osas: "Endisel ajal oli Bhagavat (Buddha) munkadega Gŗdhrakūţa mäel. Ta noppis maast ühe lille ja näitas seda teistele. Kõik vaikisid, ainult auväärne Kāśyapa naeratas. Bhagavat ütles:
„Minul on tõeline õpetuse silmatera, imeline nirvaana-meel, tõelise vormi mitte-vorm, salajane dharma-värav. See ei toetu kirjatähele, vaid antakse eriliselt edasi väljaspool koole. Usaldan selle Mahākāśyapa’le.“
28. India esiõpetaja Bodhidharma viis chan’i õpetuse Hiinasse ning temaga algas Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendat Hiina esiõpetajat Hongreni (601–674) jagunes chan paljudeks harudeks.
Hongren lubas oma järeltulijaks kuulutada selle, kes kirjutab õpetuse tõelisest mõistmisest tunnistust andva luuletuse. Hongreni auväärseim õpilane Shenxiu (606/607–706) kirjutas seinale õpetussalmi:
„:Ihu on ju virgumise puu
meel on nagu selge peegli alus
pühi teda ikka hoolsasti
ära talle tolmu ligi lase“
Mõni päev hiljem ilmus seinale teine, Huinengi (638–713) loodud luuletus:
„:Virgumisel algselt puud ei ole
selgel peeglil ei ole alust
algselt pole mitte ühtki asja –
mis see seda tolmu ligi tõmbab?“
Hongren tundis viimases ära tõelise taipamise ning kuulutas Huinengi chan’i koolkonna kuuendaks esiõpetajaks.
Huinengi järgijatest kujunes välja lõuna koolkond ning Shenxiu järgijatest põhja koolkond. Lõuna koolkonnas pandi suuremat rõhku äkilisele taipamisele ning kritiseeriti astmelist teed pooldavat põhja koolkonda. Kuuenda esiõpetaja Huinengi õpilaste õpilased Mazu Daoyi ja Shitou Xiqian panid aluse chan’i viiele alamkoolkonnale, millest kaks – linji ja caodong – tegutsevad tänapäevani.
Chan on oluliselt mõjutanud Hiina ja teiste Ida-Aasia maade kirjandust, maalikunsti, arhitektuuri ja muusikat ning kultuuri laiemalt. Chan'iga seostatakse näiteks teetseremoonia, lilleseadmiskunsti ja võitluskunstide teket ning levikut. Samuti kujunes selle mõjul Jaapani budismistis välja zen, Korea budismistis seon ja Vietnami budismistis thiền.
Hiinas formaliseerus ja stagneerus chan kui elav traditsioon mõnevõrra Yuani (1271–1368) ja Mingi (1368–1644) dünastiate ajal, kuid tähtsamad õpetusliinid jätkusid. 19.–20. sajandil mitmed uuendusmeelsed õpetajad, nagu Xuyun (1840–1959) ja Laiguo (1881–1953), reformisid ja kaasajastasid chan'i.
Läänemaailmas on chan alates 20. sajandist tuntud olnud eelkõige jaapanipärase zen-budismina. Jaapani uusaja zen’i tuntumaid esindajad on Bankei (1622–1693) ja Hakuin. Jaapani rinzai koolkonna zen’i tuntuim tutvustaja ja levitaja Läänes oli Daisetz Teitaro Suzuki.
Tänu Taiwani õpetajate Hsing-yuni (Xingyun, 1927–) ja Sheng-yeni (Shengyan, 1930–2009) tegevusele, on viimastel aastakümnetel[millal?] Läänes Hiina chan rohkem levima hakanud.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.