
Conestoga vanker (inglise conestoga wagon) on suurte puitkodarate ja suhteliselt laiade rehvidega ratastega hobuveok, mis võimaldas liikuda ka ebatasasel pinnasel, roobastega ja mudasel teel. Vanker võeti kasutusele Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis Conestoga orus saksa asunike valmistatuna 1755. aastal.
Väiksemaid vankreid vedas kaks hobust, suuremaid, 4–5-tonnise kandejõuga vankreid aga kuus hobust. Kõrgetele puidust kaartele pingutati veekindel kangas, mis kaitses preerias reisijaid päikese ja vihma eest. 19. sajandil kohandati Conestoga vanker asukatele, kes hakkasid koos oma varanatukesega idarannikult läände reisima. Valge, laeva purje meenutava kanga tõttu hakati vankrit nimetama ka preeria kuunariks.