Costa Brava

Costa Brava (katalaani keeles Costa Brava [ˈkɔstə ˈβɾaβə]; hispaania keeles [ˈkosta ˈβɾaβa]; tähendus: 'Metsik rannik' või 'Kare rannik') on rannikupiirkond Kataloonias Hispaania kirdeosas. Tavaliselt loetakse Costa Brava ulatuvat Blanesi linnast, mis jääb 60 km kirde poole Barcelonast, kuni Prantsusmaa piirini – see tähendab, et see hõlmab kogu Girona provintsi rannikut.

1950. aastatel tuvastasid Hispaania valitsus ja kohalikud ettevõtjad Costa Brava potentsiaali suuremahulise puhkusesihtkoha arendamiseks, suunates seda eelkõige puhkusepakettide turistidele Euroopast. Suurepärase suvekliima, looduse, suurepäraste randade ja soodsa vahetuskursi kombinatsioon ajendas rajama arvukalt hotelle ja kortereid sellistes kuurortlinnades nagu Blanes, Tossa de Mar ja Lloret de Mar. Turism tõrjus kiiresti kalapüügi piirkonna peamise majandusharuna kõrvale.

Nimetus

Rannikule andis nime Ferran Agulló i Vidal artiklis, mis ilmus katalaani ajalehes La Veu de Catalunya 1908. aasta septembris. Gironas sündinud ajakirjanik Agulló kasutas nimetust Costa Brava Vahemere ranniku lõigu kohta, mis ulatub Tordera jõest Blanesi lähedalt kuni Banyuls-sur-Merini (vahetult piirist Prantsusmaal). Sõna costa tähendab nii katalaani kui ka hispaania keeles „rannikut", samas kui brava tähendab mõlemas keeles „kare" või „metsik". Nimi tunnustati ametlikult ja seda hakati propageerima 1960. aastatel, kui see osutus sobivaks piirkonna turismi edendamiseks.

Enne Costa Brava ametlikuks nimeks saamist pakuti välja mitmeid teisi nimetusi: Costa Grega (Kreeka rannik) piirkonna muistse kreeka-foiniikia pärandi tõttu (sh Emporion), Costa del Corall (Korallrannik), Costa Serena (Serenarannik), Costes de Llevant (Levandirannik) ning Marina de l'Empordà (Empordà meri).

Geograafia

Piirkonna määratlus

Costa Brava piire on erinevalt määratletud:

Ferran Agulló i Vidali artiklis ulatub Costa Brava Tordera jõest Blanesi lähedalt kuni Banyuls-sur-Merini Prantsusmaal, ligikaudu 14 km kaugusel Portbou piiripunktist.
Generalitat de Catalunya määratleb Costa Brava Tordera jõe suudmest (mis tähistab Girona ja Barcelona provintside piiri) kuni Hispaania-Prantsusmaa piirini.
Costa Brava Girona turismiameti järgi hõlmab Costa Brava 5885 km² suuruse ala, mis sisaldab rannikukomarke Alt Empordà, Baix Empordà ja Selva ning sisemaisi komarke Pla de l'Estany ja Gironès.

Põhjaosa

Costa Brava põhjaosa kuulub Alt Empordà komarka ning seda iseloomustavad Albera mäestik ja Cap de Creus, mis on Pürenee kõige idapoolsem jätk. Piirist esimene linn on Portbou, millele järgnevad kalanduskülade Colera ja Llançà. Cap de Creusest põhjas asub El Port de la Selva, lõunas aga Cadaqués ja Roses. Cap de Creusest lõunas avaneb Roosi laht, mille moodustavad Muga ja Fluvià jõed. Empuriabrava, mis kuulub Castelló d'Empúries omavalitsusse, on üks maailma suurimaid marinasid – see rajati 1960. aastatel Muga jõe sooaladele. Edela suunas asuvad Sant Pere Pescador ja L'Escala. Nende kahe vahel asub Sant Martí d'Empúries, mis jääb 575 eKr asutatud Kreeka koloonia Empúries varemetele lähedale.

Keskosa

Costa Brava keskosa kuulub Baix Empordà komarka. Põhjas ulatub Montgrí mäestik L'Escalast L'Estartitini. Ter jõe suudme lähedal asub väike saarestik – Medes saared. Lõuna suunas asuvad Pals, Begur ja Palafrugell. Sealt edasi kohtub Gavarres mäestik merega: rannik on kaljune, koos väikeste lahtede ja randadega, mille ääres asuvad väikesed rannikukülad nagu Tamariu, Llafranc ja Calella de Palafrugell. Edela suunas jääb Palamós, mis on oluline kaubandus- ja kalandussadam. Sealt edasi lõunasse asub Castell-Platja d'Aro koos Platja d'Aroga, ning S'Agaró ja Sant Feliu de Guíxols.

Lõunaosa

Costa Brava lõunaosa kuulub Selva komarka. Tossa de Mar asub rannajoone põhjaosas, koos mitme kuurordi ja väikese lahega. Lloret de Mar, mis jääb Tossast lõunasse, on Costa Brava suurim kuurort – suvel küündib selle rahvaarv üle 200 000 inimese. Blanes on Costa Brava lõunapoolseim linn ning Girona provintsi kolmas suurim omavalitsus rahvaarvult.

Sisemaa

Costa Brava keskel, ligikaudu 30 km sisemaal, asub Girona – Gironès komarka ja Girona provintsi pealinn, elanikkonnaga ligi 100 000. Linn paikneb Onyari, Güelli, Galligantsi ja Teri jõgede ühinemiskohal. Kümme kilomeetrit põhja pool asub Banyoles, Pla de l'Estany komarka pealinn Banyoles järve kaldal.

Jõed

Peamised Costa Bravasse suubuvad jõed on:

Muga jõgi, mis suubub Empuriabrava juures Castelló d'Empúries lähedal
Fluvià jõgi, mis suubub Sant Pere Pescador lähedal
Ter jõgi, mis suubub L'Estartiti juures Torroella de Montgrí lähedal
Tordera jõgi, mis suubub Blanesi lähedal, tähistades Costa Brava lõunapiiri

Kliima

Costa Bravale on iseloomulik tüüpiline Vahemere kliima – pehme ja mõõdukas, kuumade ja kuivade suvedega ning mõõdukalt külmade talvedega. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku 7–28 °C, kõrgeimad temperatuurid esinevad juulis ja augustis.

Ajalugu

Kuni Esimese maailmasõja järgsete aastateni kasutasid kohalikud elanikud rannikuäärsetest Kataloonia randadest puhkamiseks peamiselt nädalavahetustel. Samal ajal kui maailmaturism oli juba avastanud Côte d'Azur, oli Costa Brava rahvusvahelisele turismile veel tundmatu.

Mõni aasta pärast Hispaania kodusõda, kui kord oli taastatud, avas Hispaania järkjärguline avanemine maailmale 1950. aastatel tee turismi arenguks. Côte d'Azuri ülerahvastatus aitas kaasa Costa Brava atraktiivsuse kasvule puhkajate silmis. 1950. aastatel tunnistasid Hispaania valitsus ja kohalikud ettevõtjad piirkonna sobivust suuremahuliseks turismi arendamiseks, suunates seda peamiselt puhkusepakettide turistidele Põhja-Euroopast, eelkõige Suurbritanniast ja Prantsusmaalt.

Costa Brava rannikust osa sobis väga mastaapseks turismi arendamiseks, kuid teised osad on säilitanud traditsioonilisema ilme. Väiksemad linnad, nagu Cadaqués Pürenee jalamil Prantsusmaa piiri lähedal, on meelitanud ligi kunstnikke, nagu Salvador Dalí, Joan Miró ja Pablo Picasso. Dalí teater-muuseum Figuereses on üks külastatumaid muuseume Kataloonias. Külastada saab ka Dalí majamuuseumi Port Lligatis Cadaqués lähedal ning Púboli lossi Púbolis.

Kultuur

Keeled

Kataloonial on kolm ametlikku keelt: katalaani keel, kastiilia hispaania keel ja aranees, kuigi viimast räägitakse üldiselt vaid Val d'Aranis. Enamik Costa Brava kohalikest elanikest räägib iga päev katalaani keelt ning valdab ka kastiilia hispaania keelt.

Pühad

Costa Braval tähistatakse järgmisi riiklikke pühi:

1. jaanuar – uusaasta
1. mai – rahvusvaheline tööpäev
24. juuni – Johannese päev (püha Johannese päev)
15. august – taevaminemispüha
11. september – Kataloonia rahvuspüha
1. november – kõikide pühakute päev
6. detsember – Hispaania põhiseaduse päev
8. detsember – neitsi Maarja päev
25. detsember – jõulud
26. detsember – püha Stefanuse päev

Muusika

Pablo Casals, Manuel de Falla ja Isaac Albéniz on mõned suurkujudest, kes on jätnud oma jälje Costa Bravale. Üks esimesi muusikafestivali korraldajaid oli Josep Ensesa, kes avas 1956. aastal oma S'Agaró kodu Senya Blanca aiad muusikasõpradele kontsertide sarjaga, mida ta nimetas rahvusvaheliseks muusikafestivaliks.

Suvel toimuvad aiades, kloostrites, kloostrikäikudes ja veekogude ääres rahvusvaheliselt tunnustatud muusika- ja kultuuriüritused. Neis esindatakse kõikvõimalikke muusikažanre: klassikalist muusikat, pop- ja rokki, havaneerasid (koloniaalaegsed merelaulud) ning katalaani sardanatantsuga kaasnevat muusikat.

Silmapaistvaimate festivalide hulgas on:

Cap Roigi aiadefestival Calella de Palafrugellis – juuli algusest augusti keskpaigani
Torroella de Montgrí muusikafestival – alanud 1980. aastal; juuli lõpust augusti keskpaigani
Peralada lossi rahvusvaheline muusikafestival – toimub alates 1987. aastast juulis ja augustis Peralada lossis
Festival Porta Ferrada Sant Feliu de Guíxolsis – Costa Brava vanim festival, asutatud 1958. aastal; juuli keskpaigast augusti keskpaigani
Cadaqués'i rahvusvaheline muusikafestival – augustikuu esimesel nädalal
Calonge muusikafestival – Costa Brava vanim festival (alates 1968); augustis
Schubertíada Vilabertranis – Schuberti liederi retsitaalid; augusti keskpaigast septembri esimese nädalani

Kirjandus

Costa Brava on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele kirjanikele. Josep Pla, Federico García Lorca, Truman Capote, Salvador Espriu, Joan Maragall ja Caterina Albert on vaid mõned neist kuulsatest autoritest, kes on piirkonnaga seotud.

Kunst ja film

Costa Bravat on sajandi jooksul külastanud ja siin elanud mitmed tuntud kunstnikud, näitlejad ning ühiskonnategelased. Elizabeth Taylor, Ava Gardner, Orson Welles, Yves Montand ja Douglas Fairbanks on vaid mõned, kes on piirkonnale glamuuri lisanud, samuti Salvador Dalí, Marc Chagall ja Dani Karavan (kes on loonud Walter Benjamini mälestusmärgi Portbous). Costa Brava on pakkunud ka populaarset filmimisvõttekohta nii hispaania kui ka välismaistele filmitegijatele.

Gastronoomia

Toit mängib Costa Brava elus olulist rolli. L'Escala anšoovised, Palamósi krevetid, Roses' merluus, Sant Feliu de Guíxolsi sinine kala, Beguri kalakaljud ja Tossa de Mari rai esindavad merd; Capmany naerid, Vilabertrani ja Figueres'i sibulad, Montgrí riis, Vall d'Aro oad ning Girona õunad esindavad maad – koos moodustavad need Costa Brava köögi maa ja mere elegantse sünteesi. Üle 2500 restorani kogu Girona maakonnas pakub köögis mere- ja maaandide parimat kombinatsiooni.

Alt ja Baix Empordà veinid kuuluvad DO Empordà kaitstud päritolunimetuse alla. Viinamarjakasvatuse ajalugu piirkonnas ulatub üle 2500 aasta. 20. sajandi keskel langes veinide kvaliteet tublisti, kuid alates 1990. aastate keskpaigast on väiksemad veinikasinad toonud piirkonnale tagasi rahvusvahelise tunnustuse.

Punaste sortide hulgas on levinuim Carignan (etiketil nõutav nimi „Samsó") koos Grenache'iga (Empordàs tuntud ka kui Lledoner). Uute sortidena kasvatatakse ka Tempranillot, Cabernet Sauvignoni, Merlotd, Syrahd ja Marselani. Valgetest sortidest on populaarseimad Grenache Blanc, Grenache ja Macabeo.

Loodus ja looduskaitse

1998. aastal kirjutasid Costa Brava rannikulinnad alla hartale "Carta de Tossa", millega kohustusid ühendama looduskaitset ja turismi. Piirkond tunnustab seega laiade looduslike elupaikade ja mikrokliimade väärtust. Medes saared L'Estartiti rannikul on Hispaania esimene merekaitsela ning pakuvad kodu rikkalikule mereelustikule. Lähedal asuv Aiguamolls de l'Empordà veelindude kaitsla päästis märgalad arendustegevuse eest.

Piirkonnas asub kolm loodusparki:

Cap de Creusi looduspark – Costa Brava põhjaosas El Port de la Selvas, üks Pürenee poolsaare ainulaadsemaid loodusparke. Kaitsealasse kuuluvad omavalitsused El Port de la Selva, La Selva de Mar, Roses, Cadaqués, Palau Saverdera, Pau ja Vilajuïga, kokku 13 886 hektarit.
Aiguamolls de l'Empordà looduspark – Costa Brava põhjaosas, Castelló d'Empúries-Empuriabrava, Sant Pere Pescador ja Roses vahel. Tegu on Kataloonia suuruselt teise seda tüüpi parkidest.
Montseny looduspark – Costa Brava lõunaosa sisemaal Arbúcies'is (Selva). Tegemist on Kataloonia eelrannikumäestiku suurima ja kõrgeima osaga, mis ulatub üle Barceloona ja Girona provintside piiri.

Girona maakonnast moodustavad erilise loodushuvi kaitsealad üle 30%.

Rannad

Costa Brava rannikul on kokku 199 randa ja lahte. Mõned peamised:

Portbou: Port Bou rand ja El Pi rand
Cadaqués: Portal, Port Lligat, Ses Oliveres, Llané Gran
Roses: Salatar, Santa Margarida, Almadrava
L'Escala: Riells, Sant Martí d'Empúries, L'Escala rand
L'Estartit: L'Estartit rand ja La Fonollera
Begur: Aiguablava, Sa Riera, Sa Tuna
Palamós: La Fosca, Castell, Palamósi suurrand
Tossa de Mar: Tossa suurrand ja Mar Menuda
Lloret de Mar: Fenals, Cala Canyelles, Santa Cristina
Blanes: S'Abanell, Blanes rand

Botaanikaaiad

Costa Brava neljal botaanikaaial on vahemere põlisliigid segunenud troopiliste taimedega:

Cap Roigi botaanikaaed (Calella de Palafrugellis) – Kataloonia mitmekesisemaid botaanikaaedadest; suvel toimuvad seal näitused ja kultuuriüritused.
Santa Clotilde aiad (Lloret de Maris) – kujundatud 1919. aastal Nicolau Maria Rubió Tudurí poolt Itaalia stiilis; iseloomulik lillede puudumine ja marmorist skulptuurid.
Pinya de Rosa botaanikaaed (Blanesis) – rajatud 1954. aastal Ferdinand Rivière Caralt' poolt; vahemere- ja troopilise taimestiku kombinatsioon.
Marimurtra botaanikaaed (Blanesis) – rajatud 1921. aastal saksa teadlase Karl Fausti poolt; üks olulisemaid bioloogiajaamu Vahemere piirkonnas; sisaldab taimi üle kogu maailma.

Viited

1 2 Casellas, Irene (2008). „Costa Brava centenària" (PDF). Presència (katalaani keeles) (1902): 3. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.
↑ "Ferran Agulló and Ignasi Domènech". Government of Catalonia. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2013. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.
↑ "Costa Brava: a coastal gem". The Telegraph. 18. august 2010. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.
↑ Aragón Cánovas, Francisco Javier (2004). Derecho y turismo. Universidad de Salamanca. lk 105. ISBN 978-84-7800-564-2.
↑ "Un siglo de Costa Brava". El País (hispaania). 13. september 2008. Vaadatud 23. jaanuaril 2012.
1 2 3 4 5 "Costa Brava – Catalonia (PDF)" (PDF). Government of Catalonia, Ministry of Innovation, Universities and Enterprise. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2011. Vaadatud 22. jaanuaril 2012. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |arhiiv-kuupäev= (juhend)CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
↑ "About Us". Costa Brava Girona Tourism Board. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.
↑ "General information". Costa Brava Girona Tourism Board. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.
↑ "La Costa Brava". Enciclopèdia.cat, Grup Enciclopèdia Catalana. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2012. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.
↑ "Holiday-Weather.com – Costa Brava". Vaadatud 22. jaanuaril 2012.
↑ "El aranés se convierte en la tercera lengua oficial de Cataluña". El País (hispaania). 22. september 2010. Vaadatud 15. novembril 2022.
1 2 Miquel Hudin & Elia Varela Serra (2012). Vinologue Empordà. Vinologue. lk 360. ISBN 978-0-983-77184-5.

Välislingid

[Casellas-1] 1 2 Casellas, Irene (2008). „Costa Brava centenària" (PDF). Presència (katalaani keeles) (1902): 3. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.

[gencat_agull-2] "Ferran Agulló and Ignasi Domènech". Government of Catalonia. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2013. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.

[telegraph-3] "Costa Brava: a coastal gem". The Telegraph. 18. august 2010. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.

[aragon-4] Aragón Cánovas, Francisco Javier (2004). Derecho y turismo. Universidad de Salamanca. lk 105. ISBN 978-84-7800-564-2.

[elpais-5] "Un siglo de Costa Brava". El País (hispaania). 13. september 2008. Vaadatud 23. jaanuaril 2012.

[gencat_geo-6] 1 2 3 4 5 "Costa Brava – Catalonia (PDF)" (PDF). Government of Catalonia, Ministry of Innovation, Universities and Enterprise. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2011. Vaadatud 22. jaanuaril 2012. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |arhiiv-kuupäev= (juhend)CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[costabrava_about-7] "About Us". Costa Brava Girona Tourism Board. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.

[costabrava_gen-8] "General information". Costa Brava Girona Tourism Board. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.

[enciclopedia-9] "La Costa Brava". Enciclopèdia.cat, Grup Enciclopèdia Catalana. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2012. Vaadatud 22. jaanuaril 2012.

[holiday_weather-10] "Holiday-Weather.com – Costa Brava". Vaadatud 22. jaanuaril 2012.

[aranese-11] "El aranés se convierte en la tercera lengua oficial de Cataluña". El País (hispaania). 22. september 2010. Vaadatud 15. novembril 2022.

[vinologue-12] 1 2 Miquel Hudin & Elia Varela Serra (2012). Vinologue Empordà. Vinologue. lk 360. ISBN 978-0-983-77184-5.