 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2026) |
Tossa de Mar (katalaani keeles: Tossa de Mar [ˈtosə ðə ˈmaɾ]; hispaania keeles: Tosa de Mar) on omavalitsusüksus Girona provintsis Kataloonias Hispaanias. Linn asub Costa Brava rannikul, umbes 100 kilomeetri kaugusel Barcelonast põhja pool ja 100 kilomeetrit Prantsusmaa piirist lõunas. Lähim lennujaam on Girona lennujaam, mis jääb linnast põhja poole.
Piirkonnas leidub arvukalt tõendeid neoliitikumiaegsetest asulatest ning arvatakse, et ala on olnud pidevalt asustatud sellest ajast saadik. 4.–1. sajandil eKr tekkisid esimesed ibeeria asulad, millele järgnesid roomlased 1. sajandil eKr.
966. aastal loovutas Barceloona krahv Miró Tossa Ripoll' kloostrile. Veidi alla kahe sajandi hiljem, 1187. aastal, andis Ripoll' abt Tossale hartaõiguse, millega kaasnes kiriku ehitamine Guardí mäe tippu ning selle varemed on nähtavad tänaseni.
12. sajandil müüriti keskaegne linn ümber ja Guardí mäe kõrgeimasse punkti ehitati kindlus. Hiljem asendati kindlus tuuleveskiga ning seejärel tuletorniga, mis töötab tänaseni.
.jpeg)
1500. aastaks ehitati esimesed majad müüridest väljapoole, et rahuldada kasvava rahvastiku vajadusi. See protsess kiirenes märkimisväärselt 17. ja 18. sajandil, kujundades linnastruktuuri, mis püsis praktiliselt muutumatuna kuni massiturismi saabumiseni 1950. aastatel.
1989. aastal sai Tossa de Marist esimene koht maailmas, mis kuulutas end härjavõitlusvastaseks linnaks.
Vastupidi levinud arvamusele, et Tossa on traditsiooniliselt olnud kaluriküla, põhines kohalik majandus keskajal ja kuni turismi saabumiseni peamiselt põllumajandusel – eelkõige viinamarjakasvatusel ja korgi tootmisel. 18. sajandil ja 19. sajandi alguses oli korgi eksport (korkide näol Ameerikasse) väga edukas. Kalapüük on traditsiooniliselt olnud väiksema tähtsusega, kuigi see on pakkunud alternatiivset sissetulekut majanduskriiside ajal.
Tossa de Maril on kolm peamist randa:
Vila Vella on ainus säilinud kindlustatud keskaegse linna näide kogu Kataloonia rannikul. Selle praegune väljanägemine pärineb 14. sajandi lõpust. Säilinud on kogu algne ümbermüür koos sarikakäiguga, nelja väikese torniga ning kolme silindrilise torniga. Kõrgeimas punktis, kus tänapäeval asub tuletorn, seisis kuni 19. sajandi alguseni Santa Maria de Ripolli kloostri abtile kuulunud loss. Kompleks kuulutati riiklikuks ajaloomälestiseks 1931. aastal.
Vanalinna tänavad on kitsad ja kivikividega kaetud. Sealt leiab kuberneri maja (praegune muuseum), "Sant Drapi" maja, keskaegse haigla ning romaani- ja gootikiriku varemed.
Munitsipaalmuuseum asub kuberneri majas Vila Vella linnaosas ja on ehitatud hilisgooti stiilis. Muuseum avati 1. septembril 1935. Seal hoitakse tähtsat kaasaegse kunsti kogu, mis sisaldab hispaania ja välismaiste kunstnike teoseid, kes külastasid Tossa de Mari 1930. aastatel – sealhulgas Marc Chagalli teos „Taevane viiuldaja". Arheoloogiasektsioonis on eksponeeritud leiud paleoliitikumist kuni hilise keskajani. Eriti tähelepanuväärsed on Ametllersi rooma villa aatriumist leitud mosaiigid 4.–5. sajandi vahetusest.
See maaelamu (1. sajand eKr – 6. sajand pKr) kuulus Rooma provintsile Tarraconensis. Villa koosneb kahest osast: elamuosast ja majandusosast. Säilinud on saunaruumide, hüpokausti, mosaiikide ja viljapressialuse jäänused. Keraamikaleiud tõendavad kaubavahetust Vahemere maailmaga, tööriistad aga põllunduse ja kalapüügiga tegelemist.
See Saragossa Vincentiusele pühitsetud kirik avati 29. novembril 1775 pärast 20-aastast ehitust. Kirik on üks suuremaid Girona piiskopkonnas ja mahutab kogu Tossa elanikkonna. Suur osa kiriku sisustusest hävis kodusõja ajal 1936. aastal. Säilinud on Püha Sebastianusele pühitsetud kabel ja roosipärja retaabel.
Endine vaestehaigla asutati 1773. aastal. Rajaja Tomás Vidal i Rey oli teeninud oma varanduse Ameerikas. Kahekorruseline haiglahoone koos keskse sisehooviga on tänapäeval linna kultuurikeskus. Selle kõrval asub Püha Miikaeli kabel barokkstiilis altariga.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tossa de Mar |