Crux gemmata

Vääriskividega rist mosaiigil Sant'Apollinare in Classe kirikus Ravennas (loodud 549)
Inglid risti kandmas stseeni kohal, millel Aabraham Vana testamendi Kolmainsusega ja Iisaki ohverdamine. Ravenna San Vitale basiilika
Lothari rist Aacheni toomkirikus (loodud u 1000. aasta paiku)

Crux gemmata (ladina keeles 'rist vääriskividega') on varakristlikus ja varase keskaja kunstis esinev pildimotiiv, risti kujutamise viis, mille puhul rist või vähemalt selle esikülg on kaunistatud vääriskividega. See võib olla maaling, miniatuur või mosaiikkujutis, aga ka kolmemõõtmeline kullassepataies.

Sümboolselt tähistab see risti kui elavat puud, mida kaunistavad õied ja lehed. Sageli on ristile pendiliana lisatud põikpuult rippuvad kreeka tähed alfa ja oomega.

Crux gemmata on varakristlikus kunstis võidu sümbol, kuna hilisantiigis tähistas rist veel ka alandavat karistusvahendit; vääriskividega ehituna ja inglite poolt ülendatuna näitab see risti tähendust muudetuna, sellel pole ristilöödut kujutatud, see kiirgab valgust ja seda kaunistavad igaviku sümbolid.

Näited

Metallist ristide näideteks sellest perioodist on Crux Vaticana 6. sajandist (asub Vatikani muuseumis), põimornamendiga kuldrist Staffordshire'i aardest 8. sajandist, Lothari rist 10. sajandist (asub Aacheni toomkirikus), Ibeeria ristid Inglite rist (808), Peñalba rist (10. sajand) ja Võidurist (908) ning Congi rist oletatavasti 1120. aastatest (asub Iirimaa rahvusmuuseumis).

Varaseimaks illuminatsioonis esinevaks crux gemmata motiiviks peetakse Codex Usserianuse ühel fragmendil kujutatud risti alfa ja oomega kujutisega. Motiiv esineb käsikirjades ka merovingide ja iiri-anglosaksi kunstis.

Viited