Dan Halutz

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2026) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2026) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Dan Halutz (heebrea keeles: דן חלוץ; sündinud 7. augustil 1948 Tel Avivis) on Iisraeli õhujõudude kindralleitnant, Iisraeli kaitsejõudude endine staabiülem, Iisraeli õhujõudude ülem ja Iisraeli korvpalliliidu endine esimees. Halutz oli staabiülem aastatel 2005–2007 ja Iisraeli korvpalliliidu esimees aastatel 2013–2014.

Elukäik

Ta sündis 1948. aastal Tel Avivis. Üles kasvas ta Hagori moshavis (asub keskringkonnas). Tema vanemad on mõlemad mizrahi juudid ning nad on sündinud Iraanis ja Iraagis.

Ta liitus Iisraeli õhujõududega (IAF) 1966. aastal ja lõpetas lahingulennukooli 1968. aastal. 1969. aastal liitus ta IAF-i esimese F-4 Phantom-eskadrilliga. Kurnamissõja ajal sooritas ta 40 operatiivlendu.

Pärast sõda lahkus ta õppima Iisraeli kaitseväest, kuid naasis tegevteenistusse, kui 1973. aastal algas Yom Kippuri sõda. Sõja ajal tegi Halutz üle 43 operatiivlennu, tulistades õhuvõitlustes alla kolm vaenlase lennukit.

1978. aastal lahkus ta taas Iisraeli kaitseväest ja teenis neli aastat reservpiloodina. Ta naasis tegevteenistusse 1982. aastal, kui ta sai väljaõppe ka uue F-16 reaktiivhävitaja juhtimiseks. 1984. aastal juhtis ta Phantomi eskadrilli. 1986. aastal määrati ta IAI Lavi reaktiivlennukiprojekti juhiks. Pärast seda, kui projekt Ameerika surve tõttu tühistati, määrati ta 1991. aastal Hatzori õhuväebaasi ülemaks.

1993. aastal ülendati ta brigaadikindraliks ja määrati õhuväegrupi ülemaks. 1995. aastal määrati ta õhuväe peakorteri ülemaks.

1998. aastal ülendati ta kindralmajoriks ja 1999. aastal määrati ta Iisraeli kaitseväe peastaabi operatsioonitiiva ülemaks.

2000. aastal määrati Halutz Iisraeli õhujõudude ülemaks. Sellel ametikohal teenides viis ta ellu muudatusi, mis pälvisid ohvitseride ja pilootide tunnustuse ja austuse. Halutzi ametiajal ostis Iisrael F-15E ja F-16 hävituslennukid, mis on võimelised strateegiliselt pommitama igasugustes ilmastikutingimustes. Halutz laiendas ka droonide kasutamist erinevatel missioonidel tõhusa luure- ja luurevahendina.

Ta juhtis Iisraeli õhujõude Al-Aqsa intifada ajal, mille jooksul eksperdid ja alluvad tunnustasid teda uuendusmeelse ja karismaatilise juhina. Oma ametiajal osales Iisraeli õhujõud mitmes Palestiina mässuliste juhtide sihipärases tapmisoperatsioonis. Halutzi peamised reformid õhujõududes olid koostöö tihendamine maavägede ja Shin Betiga, droonide massiline kasutamine, täppisrünnakute võimekuse suurendamine helikopterites ja reaktiivlennukites ning õnnetuste ja õhusõidukite rikete järsk vähenemine. Halutzi ajal toimus vaid väike arv õnnetusi, millest ükski ei lõppenud surmaga. Lisaks oli tema juhtimise ajal rekordiline 2,5 aastat, mille jooksul ei esinenud õhuväes ühtegi õnnetust.

2004. aastal määrati ta staabiülema asetäitjaks ning 23. veebruaril 2005 teatas Iisraeli kaitseminister Shaul Mofaz, et Halutzist saab järgmine Iisraeli kaitseväe staabiülem.

1. juunil 2005 määrati Halutz Iisraeli kaitseväe 18. staabiülemaks ja talle anti Rav-Alufi (kindralleitnandi) auaste. See on teine kord Iisraeli kaitseväe ajaloos, kui endine Iisraeli kaitseväe ülem sai kogu sõjaväe juhiks. Kindral Chaim Laskov oli esimene.

17. jaanuaril 2007 astus Halutz ametist tagasi pärast endise staabiülema Dan Shomroni kriitilist aruannet. Halutz väitis, et tegi otsuse "sügavalt juurdunud väärtuste, tugeva eetika, organisatsioonile lojaalsuse ja aususe põhjal".

"Teenisin armees vastutustundlikult üle nelja aastakümne ja see vastutus jätkus ka viimastel kuudel. Just see vastutus ajendas mind oma tagasiastumisest teatama."

21. septembril 2024 lamas Halutz Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu eramaja ees asuval teel, et protesteerida Netanyahu tegevuse üle Iisraeli-Ḩamāsi sõjas. Politsei eemaldas ta jõudu kasutades.