Debrecen

Debrecen
Debrecen
[ däbrätsän ]
ungari	Debrecen
	Debreceni Suur kirik
	Debreceni lipp Debreceni vapp
	Pindala: 461,25 km²
	Elanikke: 202 331 (1.01.2026)
	Koordinaadid: 47° 32′ N, 21° 38′ E

Debrecen on komitaadi õigustega linn Ungari idaosas. See on Hajdú-Bihari komitaadi keskus ning elanike arvult teine linn Ungaris.

Ajalugu

Enne ungarlaste saabumist Kesk-Doonau madalikku oli Debreceni ümbrus asustatud juba eri hõimude poolt, kelleks olid näiteks vandaalid, goodid, sarmaadid, gepiidid, avaarid ja bulgaarlased.

Debreceni on esmamainitud 1235. aastal (Debrezun). Kolme küla (Boldogasszonyfalva, Szentlászlófalva ja Debreczun) liitmisest tekkinud linn arenes järgnenud sajanditel jõudsalt riigi üheks rikkamaks ja olulisemaks linnaks. 16. sajandi keskpaigaks oli linna elanikkond protestantlik ja sai hüüdnimeks "kalvinistide Rooma". 1538. aastal rajati Debreceni Reformeeritud Kolledž, mis Debreceni Ülikooli eelkäijana riigi kõige vanem järjepidevalt töötav kõrgharidusasutus.

1849. aastal oli Debrecen lühikest aega Ungari pealinn. 1857. aastal sai Debrecen raudteeühenduse Budapestiga ning muutus oluliseks raudtee sõlmpunktiks. Ehitati uusi koole, haiglaid, tehaseid, veskeid, linna saabusid pangad ja kindlustusfirmad. Linn muutus üha suurlinlikumaks tänu kõrgematele hoonete, villade ehitamisele ja parkide rajamisele. 1884. aastal hakkas esimesena Ungaris sõitma auru jõul liikuv linnarong, mis asendati 1911. aastal trammiga. Teise maailmasõja ajal sai linn tugevasti kannatada, pooled hoonetest hävisid. 1944. aastal oli linn jälle lühikest aega Ungari pealinn.

Tänapäeval on Debrecen Ida-Ungari kõige suurem linn ning lisaks sellele oluline teaduse, kultuuri, raudtee ja arhitektuuri keskus kogu riigis.

Kliima

Debreceni ja lähiümbruskonnas on keskmiselt 2000 tundi päikesepaistet aastas. 2013. aastal mõõdeti rekordilised 2321,7 tundi päikesepaistet.

Aasta keskmine temperatuur on 10 °C. Kõige kuumem kuu on juuli keskmise temperatuuriga +20 °C ja kõige külmem kuu on jaanuar keskmise temperatuuriga –2 °C.

Rahvastik

Debrecen on elanike arvult Ungari teine linn. 2005. aastal oli linnas 204 300 elanikku, 2009. aastal 206 200 elanikku ja 2021. aastal 200 974 elanikku.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Debreceni elanikest ungarlasi 84,8%, mustlasi 0,6%, sakslasi 0,6%, rumeenlasi 0,3%, slovakke 0,1%, ukrainlasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 2%. Oma rahvust ei soovinud avaldada 14,7% elanikest.

Turism

2012. aastal oli Debrecen vastavalt majutusasutustes veedetud ööde statistikale Ungari populaarsuselt 13. linn.

Turizmus Online soovitas 2022. aasta turismihooajal külastada järgmisi Debreceni kohti ja vaatamisväärsusi:

Nagyerdő, mis on Alföldi piirkonna üks kuulsamaid parkmetsi. Nagyerdő nimi tähendab tõlkes suurt metsa, see on pandud 100–120-aastaste puude järgi. Mets avati 18. sajandil avaliku pargina, 1939. aastal sai sellest looduskaitseala. Parkmetsa territooriumil toimuvad erinevad vabaõhufestivalid looduse-, kultuuri-, spordi- ja gastronoomiahuvilistele.

Aquaticum Spa on spaa- ja veekeskus, mis asub kesklinnast mõne minuti kaugusel, Nagyerdő parkmetsas. Lisaks liumägedele ja troopilisele keskkonnale ootavad külastajaid ka termaalveebasseinid, millel on raviomadused. Kokku on keskuses 5700 ruutmeetrit vett ja 15 basseini koos 12 päevitusterrassi, lastemaailma, lainebasseini ja saunamaailmaga.

Debreceni Reformeeritud Suur kirik ja Reformeeritud Kolledž. Reformeeritud Suur kirik on Ungari üks ilusamaid klassitsistlikke hooneid. Lisaks arhitektuurile on kiriku tõeliselt kuulsaks teinud Lajos Kossuth, kes luges seal ette Ungari iseseisvusdeklaratsiooni 1848. aastal. See on Ungari suurim reformeeritud kirik ja mahutab ligi 2000 inimest. Lisaks vaimulikele sündmustele on see ka oluline turismiatraktsioon. Külastajaid ootavad püsiekspositsioonid ja vahelduvad näitused, orelikontserdid. Lisaks on võimalik ronida kiriku kellatorni ning jalutada kahe torni vahelisel vaateplatvormil, kust avaneb vaade kesklinnale.

Reformeeritud Kolledž asutati 1538. aastal. Seal on õppinud paljud kuulsad inimesed. Kolledži muuseumis on püsinäitus kooli ajaloost ja õpilastest ning Tiszantúli Reformeeritud Piiskopkonna varandustest. Lisaks on võimalik külastada Suurt Raamatukogu, mis on valitud maailma ilusaimate raamatukogude hulka.