|
Voyager 2 foto Despinast (liikumise tõttu on kujutis horisontaalselt välja veninud) | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | Stephen P. Synnott ja Voyager Imaging Team |
| Avastamise aeg | 1989. aasta juulis |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Orbiidi pikem pooltelg | 52 526 ± 1 km |
| Ekstsentrilisus | 0,0002 ± 0,0002 |
| Tiirlemisperiood | 0,33465551 ± 0,00000001 ööpäeva |
| Emaplaneet | Neptuun |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Mõõtmed | 180×148×128 km |
| Keskmine raadius | 75 ± 3 km |
| Ruumala | ~1,8×1010 km3 |
| Mass |
~2,2×1010 kg (hinnangulise tiheduse põhjal) |
| Keskmine tihedus | ~1,2 g/cm³ (hinnanguline) |
| Telje kalle | 0° |
| Albeedo | 0,07 |
| Näiv tähesuurus | 23,9 |
| Pinna temperatuur … keskmine |
~51 K |
Despina (ladina sõnast Despœna ja kreeka sõnast Δέσποινα), teise nimega Neptune V, on Neptuuni kaaslane, mis on saanud nime Kreeka usundi nümfi Despoina (Poseidoni ja Demeteri tütre) järgi.
Despina avastati kosmosesondi Voyager 2 tehtud fotodelt 1989. aasta juuli lõpus. Sellele anti ajutine nimetus S/1989 N 3. Avastus kuulutati välja 2. augusti 1989 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni teadaandes nr 4824, kuid seal mainiti vaid "10 päeva jooksul pildistatud 5 kaadrit", mistõttu on avastamiskuupäev millalgi enne 28. juulit. Kaaslasele pandi nimeks Despina 16. septembril 1991.

Despina on ebakorrapärase kujuga ja pärast teket pole sisemised geoloogilised protsessid seda ilmselt mõjutanud. On võimalik, et Despina koosneb Neptuuni algsetest kaaslastest, mis lagunesid Tritoni häirituse tõttu peagi pärast Tritoni püüdmist väga ekstsentrilisele orbiidile.
Despina orbiit jääb napilt väljapoole Neptuuni Le Verrier' rõngast ja asub Thalassa orbiidi lähedal. Despina tiirleb Neptuuni sünkroonse orbiidi raadiusest madalamal, mistõttu väheneb Despina orbiit aegamööda ja kunagi võib Despina langeda Neptuuni atmosfääri või Roche'i piiri ületamisel laguneda tükkideks, mis jäävad Neptuuni rõngastesse tiirlema.