Dhyāna või jhāna, ka džhaana (sanskriti keeles dhyāna, ध्यान; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.
Buddhaghosa järgi pärineb mõiste "jhāna" sõnast jhayati tähendusega "mõtlema" või "mediteerima" ning sõnast jhapeti tähendusega "ära põletama", viidates selle funktsioonile põletada maha vastanduvad seisundid, hävitada meeleplekid, mis takistavad edenemist.
Sanskriti sõnatüvi dhi esineb veedade kõige varasemates kihistustes ning viitab "kujuteldavale nägemusele", olles seotud jumalanna Saraswatiga, teadmiste jõu ja tarkusega. Sellest on tekkinud variandid dhya- ja dhyana, mis tähendavad "mõtlust" või "meditatsiooni". Dhyāna (ध्यान) tähendabki sanskriti keeles mõtisklust või mõtlust; sügavat, abstraktset meditatsiooni.
Budismi jõudmisel Hiinasse jäeti sanskriti mõiste dhyāna tõlkimata, kasutades hääldusliku vastena hiinakeelse sõna channa (禪那) lühendit, millest kujunes hiina budismi üldnimetus "chan" (禪). Sellest omakorda kujunes korea budismi nimetus seon ning jaapani budismi nimetus zen.
Dhyāna on paljudes hinduismi traditsioonides juba veedade ajastust pärinev mõiste, vaimne tehnika, mõtlus või meditatsioon ning oluline praktika, mis on kasutusel joogas, vahendiks samadhi seisundite saavutamisel ning iseenda (atmani) ja tegelikkuse mõistmisel.
Dhyāna kirjeldusi ja sellekohaseid õpetusi leidub upanišadides, Patandžali "Joogasuutras" ja mujal.
Patanjali "Jooga suutras" on ashtanga yoga ehk kaheksaosalise jooga seitsmes osa dhyāna ehk mõtlus või meditatsioon. Sellele eelneb dhāraṇā ehk keskendumine ning järgneb samādhi ehk süüvimine või sulandumine.
Jhāna kitsamas mõttes tähendab budismis enamasti mõistelisel mõtlemisel põhinevat meeleharjutust. Laiemas tähenduses on jhāna või dhyāna intensiivne meeleharjutus ja/või selle läbi saavutatav teadvusseisund.
Mahajaanas on dhyāna üks ületavatest toimingutest.
Tipitaka tekstides tuuakse esile viis jhāna tegurit ning eristatakse selle kaheksat taset. Esimesed neli taset seonduvad vormide ehk kujudega (rūpa-jhāna), kuid järgmistel tasemetel pole enam ei vorme ega kujusid (arūpa-jhāna).
Jhāna on tihedalt seotud tarkusega:
„Pole džhaanat ilma tarkuseta ega tarkust ilma džhaanata; kel [on] džhaana ja ka tarkus, see [on] tõepoolest nirvaanale lähedal.“
Budistlikus kosmoloogias ei ole vormideta olu (arūpa-jhāna) tunnetatav. Selles pole vorme, kujusid, asukohti ega seoseid muu maailmaga, kuid ometi on see olemas ja kuulub sansaarase.
Tunnetatavas ehk vormidega olus (paali keeles rūpāvacara või rūpaloka, sanskriti keeles rūpadhātu, hiina keeles 色界) on küll puhtad vormid, kujud, asukohad ja seosed muu maailmaga, kuid selles pole ihasid, tahtmisi ega soove. Selle olekuid on kirjeldatud budaväljadena.
Viis jhāna tegurit, omadust, liiget või osa (jhānaṅga) on järgmised:
Iga järgneva teguri arendamisel loobutakse eelmisest.
Kaheksa jhāna taset on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad viie jhāna teguri kombinatsioone. Eristatakse nelja vormidega seotud ehk kujudega jhāna't (rūpa-jhāna) ja nelja vormideta ehk kujudeta jhāna't (arūpa-jhāna).
Jhānade tasemetele, nagu ka samadhi seisunditesse jm, on võimalik jõuda pühendumuslike praktikate abil, mille käigus ületatakse takistusi ja mis hõlmavad veel mitmeid tegureid.
Sellegipoolest aitavad jhānad ja nende tasemetele jõudmine kaasa vaimsele arengule vaid sansaara vallas ega vii veel lõplikule virgumisele ehk nirvaanasse.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |