Dominaat
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2007) |
| Osa artiklitest teemal | ||||
| Vana-Rooma poliitika ja valitsus | ||||
|---|---|---|---|---|
 |
||||
| Perioodid | ||||
|
||||
| Rooma konstitutsioon | ||||
| Magistraadid | ||||
| Erimagistraadid | ||||
| Tiitlid, ametid ja aunimetused | ||||
| Õigus | ||||
Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284–305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks. Nimetus tuleneb sõnast dominus (tõlkes 'isand'), millega traditsiooniliselt kõnetasid orjad oma isandat. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik".
Kujunemine
Kui keiser Augustuse ajal muutus riik sõjaväeliseks diktatuuriks, siis keiser üritas näidata, et on vaid esimene ja tähtsaim riigiametnik. Herbert George Wellsi arvates kadusid Rooma Aurelianuse ja Diocletianuse ajal Rooma vabariikluse jäänused. Keiser hakkas kandma tiitleid isand (dominus) või isand ja jumal (dominus et deus).
Vaata ka
Viited
- ↑ Robert, Jean-Noël. Rooma. 2010. Lk. 25.
- ↑ Antiigileksikon, I. Tallinn, 1983. Lk. 121.
- ↑ Goldsworthy, Adrian. How Rome Fell: Death of a Superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 158.
- ↑ Wells, H. George. The Outline of History: Being a Plain History of Life and Mankind. London, Toronto, 1932. Lk. 549.