| Äädikakärbes | |
|---|---|
|
Harilik äädikakärbes (Drosophila melanogaster) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Kuuejalgsed Hexapoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kahetiivalised Diptera |
| Sugukond |
Kõdukärblased Drosophilidae |
| Triibus |
Drosophilini |
| Perekond |
Drosophila Fallén, 1823 |
| Tüüpliik | |
|
Musca funebris Fabricius, 1787 | |

Äädikakärbes ehk puuviljakärbes (Drosophila) on kõdukärblaste sugukonda ning kahetiivaliste seltsi kuuluv perekond.
Sellesse perekonda kuulub üks kõige põhjalikumalt uuritud putukaid, geneetika mudelobjekt harilik äädikakärbes (Drosophila melanogaster).
Harilikud puuviljakärbsed (koos rukki- ja puuvillaseemnetega) olid esimesed Maa elusolendid, kes saadeti 20. veebruaril 1947 Maa orbiidile. Eksperiment viidi läbi ameeriklaste poolt sakslastelt konfiskeeritud V2-raketiga. Konteiner elusate ja tervete putukatega naasis langevarjuga Maale. Katse mõte oli uurida kosmilise kiirguse mõju elusorganismidele.
Sõna "Drosophila" pärineb ladina keeles a-sufiksi lõpuga moodustatud terminist, mis tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest δρόσος, drósos, "kaste(piisk)" ja φίλος, phílos, "armas". Tõlge võiks olla "kastepiiskade armastaja".
Eestis elab 16 liiki äädikakärbseid.
Äädikakärbse perekonnas on üle 1500 liigi.:
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Äädikakärbes |