E-arve on XML-vormingus arve, mis liigub elektroonilises keskkonnas tarkvarasüsteemide vahel.
Tavaliselt koosneb e-arve kahest komponendist: arve pildist (reeglina PDF-vormingus) ja arve andmetest (XML, TXT vms). Arve pilt tagab arve taasesitatavuse nõude ja andmed annavad võimaluse arvet masintöödelda – lugeda failist arve andmed ja teha nende põhjal raamatupidamise kanded.
Eestil on olemas Eesti e-arve standard, mis on kasutusel nii pankades kui ka majandustarkvaras ehk ERP-programmides.
Eesti e-arve vormingute avaldamisega tegeleb Eesti Pangaliit, kellel lehelt on kättesaadavad kõikide kasutusel olevate vormingute versioonid – nii kirjeldused kui ka vormi juurde kuuluvad manused.
Eesti e-arve formaadi arendus ja juhtimine on aastast 2019 ITL-i e-arve toimkonnas.
Vastavalt 15. detsembril 2016 Riigikogus heaks kiidetud raamatupidamise seaduse muutmise seadusele peab avaliku sektori üksustel olema e-arvete vastuvõtmise valmidus alates 1. märtsist 2017 ja alates 1. juulist 2017 on ettevõtjatel kohustus saata avalikule sektorile e-arve standardile vastavaid e-arveid.
E-arvete vahendamisega ostja ja müüja vahel tegelevad kas ERP-d või e-arve operaatorid. E-arve operaator on ettevõte, kes vastutab kas ostja või müüja arvete töötlemise eest – majandustarkvarast kliendini toimetamine või ostjale majandustarkvarasse importimine. E-arve operaator on abiks sobilike vormingute tagamisel – aitab viia Eesti e-arve ERP-le sobivale kujule või ka vastupidi – teeb ERP vormingust Eesti e-arve.
Rahvusvaheliselt on enim tähelepanu saanud UBL ehk Universal Business Language. Tegu on laiema kogu hankeprotsessi katva andmevoogude kirjeldusega, mille üks alamosa on ka e-arve.
Eesti Raamatupidajate Kogu on pakkunud välja idee, et juhul kui originaaldokumendiks on andmeid sisaldav XML-fail, siis ei pea sellele lisama arve väljastajapoolset PDF-faili, vaid üksnes XLS-faili, mis võimaldab arve loetava vormi moodustada XML-faili põhjal selle vaatamise hetkel.