E-riik

E-riik (vt ka e-valitsus) ehk elektrooniline riik tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ulatuslikku kasutamist riigi tasandil, pakkumaks riigiasutuste teenuseid elektroonsete kanalite kaudu ning muutmaks valitsemist läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate rakendamisel. Elektrooniline riik hõlmab nii täitevvõimu (e-valitsus) kui ka parlamendi (e-parlament) ja kohtute tegevust (e-õiguskeskkond).^[viide?]

Mõiste "e-riik" vastab üldjoontes ingliskeelsele mõistele "e-governance".

Riigipoolsed e-teenused on Riigiportaalis kodanikule, ettevõtjale ja ametnikule

Muid definitsioone

E-riik või elektrooniline riik tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutusele võtmist riigi juhtimise protsessides, et saavutada lihtsam, moraalsem, vastutustundlikum, paremini reageeriv ja läbipaistvam riiklik toimimine.
E-riik tähendab riigipoolset informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, et osutada avalikke teenuseid, muuta efektiivsemaks riigi juhtimist ja edendada demokraatial põhinevaid väärtusi ja mehhanisme. Samuti hõlbustab IKT kasutamine informatsioonil põhinevat kodanikualgatust, mis toob kasu teadmistepõhisele ühiskonnale.
Maailmapanga käsitluses viitab e-riik riigi institutsioonide poolt kasutatavale IKT-le, mis võimaldab riigil ümber kujundada enda suhteid kodanike, ärisektori ja teiste riiklike institutsioonidega. Tehnoloogiate kasutamine tähendab kodanike vaatepunktist paremat riiklike teenuste kättesaadavust, riigi paremat vastastikust suhtlemist äri- ja tootmissektoriga, tänu informatsiooni paremale kättesaadavusele suuremaid volitusi kodanikele ja efektiivsemat riiklikku toimimist.
UNESCO käsitluses võib e-riiki mõista kui administratiivse juhtimise teostamist läbi elektroonilise meediumi, et tagada efektiivne, kiire ja läbipaistev informatsiooni edastamine avalikkusele ning riiklikele institutsioonidele.
Euroopa Komisjoni käsitluses tähendab e-riik elektrooniliste tehnoloogiate kasutamist kolmes valdkonnas: a) riiklike võimuorganite ja tsiviilühiskonna vahel; b) riiklike võimuorganite tegutsemisel ja demokraatia ellu viimisel (e-demokraatia); c) avalike teenuste pakkumisel (avalikud e-teenused).

Vaata ka

Viited

↑ Backus,M. (2001). E-Governance and Developing Countries, Introduction and examples, Research Report No. 3.
↑ Gil-Garcia, R. (2005). Enacting states websites: A mixed method study exploring E-government success in multiorganizational setting. PhD dissertation. State University of New York at Albany.

Välislingid

Eesti Vabariigi valitsuse infosüsteemi tutvustus, Riigikantselei, vaadatud 4. mai 2017
ÜRO loob e-valitsemise dokumenti, mille juurutamise mentoriks võiks olla Eesti, Geenius, 30. mai 2017
E-riigi harta, Riigikontroll, vaadatud 15. juunil 2017
"E-riigi vereringe: logianalüüs paljastab, millised e-kodanikud me oleme" ERR Novaator, 10. jaanuar 2019
"Eesti e-riigi areng sai alguse juba 1980. aastate Nõukogude Eestis" ERR Novaator, 28. aprill 2021

[1] Backus,M. (2001). E-Governance and Developing Countries, Introduction and examples, Research Report No. 3.

[2] Gil-Garcia, R. (2005). Enacting states websites: A mixed method study exploring E-government success in multiorganizational setting. PhD dissertation. State University of New York at Albany.