Eesti NSV Siseministeeriumi ülesanne oli avaliku korra tagamine, võitlus kriminaalkuritegevuse vastu, tuleohutuseeskirjade täitmise jälgimine ning tuletõrje ja kinnipidamisasutuste valve. Eesti NSV sisejulgeolekuametkond moodustati algselt 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadina ning pärast NSV Liidus toimunud haldusreformi reorganiseeriti 1946. aastal Eesti NSV Siseministeeriumiks.
6. juunil 1991 Eesti Vabariigi Valitsus määras, Vabariigi Valitsuse määrusega Nr. 101 "Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. veebruari 1973. a. määruse nr. 71 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. detsembri 1985. a. määrus nr. 627" ja kinnitada 1. juulist 1991. aastast «Eesti Vabariigi Siseministeeriumi põhimääruse».
Üldrežiimiga Viljandi Kasvatusliku Töö Koloonia (alaealised); Harku ravi-tööprofülaktoorium (M+ N); Tallinna ravi-tööprofülaktoorium (M) Pae tänaval; Maardu ravi-tööprofülaktoorium (M); Pärnu ravi-tööprofülaktoorium;
Eesti NSV toimus riikliku julgeoleku ministeeriumi ühinemisprotsess väikese ajalise nihkega, kuid 15. juunist 1953 pärineb ENSV siseministri käskkiri nr 158, mille lisas on üksikasjaliselt loetletud ENSV Siseministeeriumi ühisele juhtimisele allutatud sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku struktuuriüksused ja nende juhid.
Ministrid
Valentin Moskalenko, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, kuni 27. maini 1953. aastal;
Mihhail Krassman, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 27. maist kuni 2. septembrini 1953. aastal;
Johan Lombak, Eesti NSV ühendsiseministeeriumi siseminister, 2. septembrist 1953 kuni märts 1954.
1968. aasta lõpul nimetati Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsus Eesti NSV Siseministeeriumi Siseasjade Valitsuseks, piirkondlikud miilitsaasutused piirkondlikeks linnade ja rajoonide Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomiteedesiseasjade osakondadeks või valitsusteks. Siseasjade asutuste ülesanded olid avaliku korra tagamine, võitlus kuritegevusega ja selle ennetustöö, valveteenistus tähtsamates riigiasutustes, elanike elukoha registreerimine, riigisiseste passide väljaandmine ja passirežiimi elluviimine, mootorsõidukite registreerimine, tehniline kontroll ja liiklusohutuse tagamine, mitmesuguste tegevuslubade väljaandmine ja esemete registreerimine (tulirelvad, lõhkeained, kirjutusmasinad, paljundus- ja trükiseadmed, pitsatite ja stampide kinnitamine jm), koos tsiviilkaitse ja tuletõrje keskasutustega sellealase töö organiseerimine, kaadri väljaõpe.
Eesti NSV SM, 1974
1974. aastal kuulusid ENSV SM alluvusse järgmised vabariikliku alluvusega SM allüksused:
Eesti NSV Siseministeeriumi Parteikomitee. Vastavalt NLKP põhikirjale oli asutustes, kus partei liikmeid ja liikmekandidaate oli üle 300 parteikomitee, millesse kuulusid asutuse struktuuriüksuste algorganisatsioonid.
↑Kiri Patareist Eesti vangaist praegu, Teataja: poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
↑Eesti Vabariigi
Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 21. juuni seadusega "Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ravi- ja tööprofülaktooriumid likvideeriti"
↑Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 nr 7 (172), Art 76 "Linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede miilitsaosakondade reorganiseerimisest linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede siseasjade osakondadeks"
↑42-я дивизия ВВ МВД (в/ч 4313): 357 кп (в/ч 7519 г. Таллинн), 358 кп (в/ч 6509 г. Каунас), 359 кп (в/ч 7458 г. Рига), 38 осмбм/смпм (в/ч 5458 г Вильнюс), 39 осмбм-23 смпм (в/ч 5459 г. Рига), 40 осмбм (в/ч 5460 г. Таллинн)