Eduard Oja

See artikkel räägib heliloojast; 1927. aastal ilmunud raamatu "Veski Liisi" autori (24. juuni 1884-17. juuni 1957) kohta loe artiklist Eduard Oja (kirjanik).

Eduard Oja (17. jaanuar 1905 Palupõhja – 16. aprill 1950 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht, muusikapedagoog ja -kriitik.

Ta sündis Palupõhja külas Vana-Põltsamaa vallas Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal metsavahi peres. Tal oli kaks venda ja kaks õde.

Ta õppis aastatel 1919–1925 Tartu Õpetajate Seminaris, kus kohtus ka oma eakaaslase Eduard Tubinaga. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli viiuli erialale, kuid kooli lõpetas ta hoopis Heino Elleri kompositsiooniklassis 1932. aastal.

Pärast kooli lõpetamist töötas Oja Tartus koorijuhi ja muusikapedagoogina, olles 1935–1941 Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria õp­pejõud. Samuti tegutses ta muusikakriitikuna, arvustades teiste seas ka Tartut külastanud vene heliloojat Sergei Prokofjevit.

Eduard Oja suri Tartus ja on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

2013. aastal avati Oja sünnipaigas Palupõhjal tema mälestuskivi. Samuti paikneb mälestustahvel tema endises elupaigas Elvas Kesk tänav 13.

Looming

Seni on arvatud, et Eduard Oja looming ei ole kuigi mahukas, kuna mitmed teosed on aegade jooksul hävinud. Valdav osa tema teadaolevast loomingust on aga ülimalt omanäoline ja väärtuslik. On ka arvatud, et tema säilinud loomingut lihtsalt ei tunta veel korralikult.

1930. aastate esimese poole loomingus (klaveripalade tsükkel "Vaikivad meeleolud"; "Ajatriloogia" tšellole ja klaverile; klaverikvintett) on Oja ulatuslikult kasutanud oktatoonilist helirida.

Viited

Kirjandus

• Lillenupuste., "Helilooja Eduard Oja. Mees, kes ei jäta juba ütlemata...", Esmaspäev nr 35, 27. august 1938, lk 7
• Vardo Rumessen, "Varjus ja valguses. Helilooja Eduard Oja (1905–1950)", Tallinn: Eesti Raamat, 2007
• Aare Tool, "Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas", Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2016
• Aare Tool, "One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja.", Res Musica, nr 7, 2015, lk 53−68
• Aare Tool, "Aspects of Octatonicism in the Music of Eduard Oja", Lietuvos muzikologija (Lithuanian Musicology), nr 16, 2015, lk 24−31
• Aare Tool, "Eduard Oja 110 - uurimisseis, kontekst, retseptsioon", Muusika 3/2015, lk 16−19

Välislingid

• "Eduard Oja", Eesti Muusika Infokeskus
• "Oja, Eduard", Eesti biograafiline andmebaas ISIK
• Veebinäitus "Eduard Oja 120", Tartu Linnaraamatukogu, 2025, koostas koostas Tiina Kariler
• Jüri Reinvere, "Eduard Oja – suurim anne, suurim hämarus", Muusika, 8. veebruar 2018
• Rutt Tuvike, "Palupõhjal on nüüd helilooja Eduard Oja mälestuskivi", Maaleht, 13.07.2013
• "Eduard Oja end. elamu", Visitelva.com
• "Varjust välja. Eesti helilooja Eduard Oja", Klassikaraadio, 25.02.2024 (saate koostas Kersti Inno)
• "Eesti Klassikaplaat. Eduard Oja", Klassikaraadio, 9. juuli 2015
• E. V., "Eduard Oja helilooja-tee", Eesti Sõna, 17. oktoober 1943, lk 6