| See artikkel räägib kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit August Kitzberg (advokaat). |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |

August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunimesid Tiibuse Jaak Tiibus ja Tiibuse Mari; 29. detsember 1855 Laatre vald, Ruhja kihelkond, Volmari maakond – 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik.
Halliste kihelkonna meetrikaraamatu järgi sündis August Kitzberg 17. detsembril 1855, mis on uue kalendri järgi 29. detsember 1855. Personaalraamatus on August Kitzbergi sünniaeg 27. detsember 1855. Kuigi tegu on ümberkirjutamisel tekkinud eksitusega, pidas kirjanik ise oma sünnipäevaks just personaalraamatu kuupäeva ehk uue kalendri järgi 8. jaanuari 1856.
Augusti lapsepõlv möödus Penuja vallas Saate külas Niitsaadul, kus elas nende (Kitse nime kandev) pere aastatel 1857–1871. Tema vend Jaan oli samas külas koolmeister. Kitzberg kirjutas Penuja valla kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".
Kui koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinna, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks sai, seetõttu pani ta Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.[viide?]
Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga ja majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi kihelkonda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.
Kitzberg töötas 1873. aastast Pärnumaal Pornusel kihelkonnakohtu notari abilisena, hiljem aga Pornusel, Mornas ja Abjas kihelkonnakohtu notarina. Seejärel oli ta Pollil ja Pööglel vallakirjutaja, kuid vabanes kohast venestuse tagajärjel. Seejärel asus ta Viljandisse Viljandi Põllumeeste Seltsi ökonoomiks ning tegutses hiljem Kuramaal ja Riias, kust lõpuks siirdus Tartusse.
Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus ja maeti 14. oktoobril 1927 Tartu Raadi Maarja kalmistule.
Kitzbergi näidendites ja jutustustes esinevad Mulgimaale (Halliste ja Karksi kihelkond) iseloomulikud inimtüübid alates saunikuist kuni mõisnikeni (Abja mõisnik ja kihelkonnakohtunik parun Stackelberg). Mulgimaa olud on andnud ainest ka tema humoristlikele külajuttudele.
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntuimad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk" (1903; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1892).
Pärast eesti kutselise teatri sündi sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetendus 1906. aastal oli Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911; 1968 valmis ka film) ja draama "Kauka jumal" (1915).

Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus).
August Kitzberg avaldas oma kirjatöid paljude varjunimede all, mida on üle 150. Tuntuimad neist olid Tiibuse Jaak ja Pipramäe Tõnu. Muid pseudonüüme:
1924. aastal valiti ta Eesti Ajakirjanikkude Ühingu esimeseks auliikmeks.

August Kitzbergi sünnikohta tähistab rändrahn.
Karksi-Nuias asub August Kitzbergi monument.
Karksi vallas asub August Kitzbergi tubamuuseum, ainus Kitzbergi muuseum.
Alates 1. septembrist 2008 kannab Karksi-Nuia gümnaasium Kitzbergi nime – August Kitzbergi nimeline Gümnaasium.
August Kitzbergi nimeline tänav asub Tartus, Kuressaares ja Tallinnas Nõmme linnaosas.
Tema poeg oli ajakirjanik Jaan Kitzberg.
| Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Autor:August Kitzberg |
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: August Kitzberg |