Mati Talvik

Mati Talvik
Mati Talvik
Sünniaeg	11. aprill 1942; Tallinn
Surmaaeg	25. juuli 2018 (76-aastaselt)

See artikkel räägib teleajakirjanikust; andragoogi kohta vaata artiklit Mati Talvik (andragoog).

Mati Talvik (11. aprill 1942 Tallinn – 25. juuli 2018 Tallinn) oli eesti teleajakirjanik ja dokumentalist.

Elukäik

Mati Talvik alustas kooliteed 1949. aastal Tartu 6. keskkooli 1. klassis. 1952. aastal kolis pere tagasi Tallinna. Talvik lõpetas Tallinna 20. Keskkooli (12. lend) 1960. aastal. Ta harrastas koolipõlves kergejõustikku ning hüpates 1960. aastal kaugust 6.97, tuli sellel alal Eesti noortemeistriks (hooaja edetabelis 12. koht). Võistles edukalt ka tõkkejooksus ja kolmikhüppes.

1960. aastast õppis ta poolteist aastat Tallinna Polütehnilises Instituudis ehitust, kuid sai aru, et valitud eriala talle ei sobi. Sel ajal hakkas ta osalema Eesti Raadios Noorte Reporterite Klubi töös. Tema juhendajaks sai legendaarne spordireporter Gunnar Hololei, kes usaldas talle esimese reportaaži tegemise juba 1961. aasta märtsis.

Aastatel 1962–1964 õppis Talvik Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust (spetsialiseerumisega ajakirjandusele). Pärast kohustuslikku sõjaväeteenistust jätkas ta aastatel 1967–1970 õpinguid kaugõppes. Juhan Peegli toetusel hakkas ta ülikoolipäevil tegema kaastööd Eesti Televisiooni Tartu stuudiole. 1981. aastal lõpetas Talvik Leningradi Kõrgema Parteikooli.

1968. aasta jaanuaris algas tema elutöö Eesti Televisioonis. Algul oli ta Noortestuudio koosseisuline korrespondent-stažöör. Oktoobris 1968 sai temast "Aktuaalse kaamera" peatoimetuse informatsiooniosakonna korrespondent-stažöör. Saatejuhina oli ta esimest korda eetris noortesaates "Kanal 13" (1968). 1. juulil 1971 sai temast kunstisaadete toimetaja. Talvik oli omal ajal pikima staažiga (tele)ajakirjanik Eestis.

Töö televisioonis

Mati Talvik on koostanud ja juhtinud paljusid menukaks kujunenud telesaateid ja -sarju, sealhulgas: "Peegelprogramm" (1970–1971), "Käokava" (1971–72), "Palav puder" (1973–1975), "Laupäevaõhtu", "Aeg luubis" (1972–1989), "Ainult üks miljon" (1979–1980), "Rahva sõda" (1980–1985), "Terav pilk" (1981–1987), "Vaatevinkel" (1985–1994), "Mitmevärviline Eesti" (1988–1989), "Eestlased Kanadas" (1991), "Ameerika eestlased" (1992–1993), "Pikapäevarühm" (1993–1994) "Talviku tund" (1995–1997), "Liikluspeegel" (1996–2004), "Oli kord Eesti NSV" (1998–1999), "Päevast päeva" (1998–1999), "Agenda" (2000, 24 saadet), "Ainult 10 aastat" (2001–2002), "Üks silmapilk" (2003–2004, 41 saadet), "Ajaproov“ (2004–2005, 30 saadet), "Projekt: EI!" (2006, 43 saadet).

Talvik juhtis suurte ühiskondlike muutuste perioodil paljusid diskussiooni- ja valimissaateid otse-eetris, portreteeris oma kaasaegseid. 2007. aastal hakkas ta tegema kaalukaid saatesarju Eesti riigi ajaloost. Esimesena valmis sari "Eesti aja lood“, mis hõlmas 92 saadet Eesti esimesest iseseisvusajast ja selle lõpust. Aastatel 2010–2018 oli eetris 166-osaline sari "Ajavaod", mis käsitles põnevaid seiku Eesti ajaloost. Sarja kuulub ka kolm portreede tsüklit: "Riigi mehed", "Ärimehed" ja viimaseks jäänud "Teaduse mehed".

Filmid

Mati Talvik tegi 1960.–1970. aastatel palju kroonika- ja dokumentaalfilme, mille puhul oli ta nii saatetekstide autor ja esitaja kui ka intervjueeriv reporter. Stsenaristi ja režissöörina oli ta osaline järgmiste filmide loomisel:

1970 – "Duett-duell", muusikafilm – stsenarist
1975 – "Rannameloodiad", muusikafilm – stsenarist, reporter
1976 – "Kodurand", muusikafilm – stsenarist, reporter
1977 – "Vabaõhukontsert", muusikafilm – stsenarist, reporter
1977 – "Uus samm", populaarteaduslik film – stsenarist, režissöör
1977 – "Naaberrannad", muusikafilm – stsenarist, reporter
1978 – "Vilma", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör
1978 – "Suveviisid Võrtsjärvel", muusikafilm – stsenarist
1979 – "Linn põlevatel kividel", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör
1981 – "Piimamehed Põlvast", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör
1981 – "Muusad ei vaikinud", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör
1982 – "Nõukogude Eesti", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör
1984 – "Moonsundi sügis", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör
1994 – "Impeeriumi jäljed: Mehhaaniline reostus", dokumentaalfilm – stsenarist
1994 – "Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994", dokumentaalfilm – režissöör
1994 – "Impeeriumi jäljed: Keemiline reostus", dokumentaalfilm – režissöör
1997 – "Piki Piibe maanteed I–IV", dokumentaalfilmid – režissöör
2003 – "Eesti vangla", dokumentaalfilm – stsenarist
2017 – "Linna hall", dokumentaalfilm – konsultant

Näitlejana osales Talvik 1993. aasta mängufilmis "Tallinn pimeduses", kus mängis panga asepresidenti. Talvik oli üks prototüüpe Eesti Televisioonis Urmas Vadi stsenaariumi põhjal 2005. aastal valminud telefilmis "Kohtumine tundmatuga", kus teda kehastas Tiit Sukk.

Tunnustus

1980 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu Jaan Anveldi preemia
1982 – Eesti NSV teeneline ajakirjanik
1985 – Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia
2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
2008 – Eesti Ringhäälingute Liidu auhind Kuldmikrofon
2008 – Eesti Ajakirjanike Liidu auliige
2009 – Kaitseliidu eriteenete medal saatesarjas "Eesti aja lood" Eesti ajaloo uurimise ja jäädvustamise eest
2017 – välisministeeriumi kultuuripreemia telesaate "Ajavaod" eest

Isiklikku

Tema isa oli õigusteadlane Edgar Talvik (1911–1992) ja onu oli laulja Kalmer Tennosaar. Tema õde on arhitekt Tiina Linna, kelle abikaasa oli Ivo Linna vend Taivo Linna. Nende onu oli Juhan Peegel.

Tema abikaasa Alice Talvik (sündinud Ader) oli samuti kauaaegne Eesti Televisiooni töötaja, nad abiellusid 1970. aastal. Nende pojad on filmidokumentalist Artur Talvik ja Andres Talvik ning tütred Annika Marmora (sündinud Talvik) ja Astra Arvill (sündinud Talvik).

Mati Talvik suri Tallinnas, leinatalitus peeti 31. juulil 2018 Eesti Televisiooni neljandas stuudios. Talvik maeti Metsakalmistule, Jaak Joala haua naabrusse.