Edvin Nugis

Edvin Nugis (sündinud 20. aprillil 1938 Sulevi külas Gagra rajoonis Abhaasias) on eesti agrotehnikateadlane, agrosemiootik, mehaanikainsener ja leiutaja.

Elulugu

Edvin Nugis lõpetas 1957. aastal Adleri 38. Keskkooli, 1965 Eesti Põllumajanduse Akadeemia insener-mehaaniku erialal, 1968–1972 oli aspirantuuris Loode Põllumajanduse Mehhaniseerimise ja Elektrifitseerimise Instituudis Leningradis. 1972 kaitses ta Leedu Põllumajanduse Akadeemias Kaunases tehnikakandidaadi kraadi väitekirjaga "Исследование работы пластинчатого отвала кустарниковых плугов". 1982–84 oli ta Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMMI) doktorant. 1988 kaitses Nugis tehnikadoktori kraadi Kesktsooni Põllumajanduse Mehhaniseerimise ja Elektrifitseerimise Instituudis Minskis väitekirjaga "Обеспечение оптимального физического состояния почв путем рационального использования технических средств разноглубинный почвообработки".

1966–67 oli ta EMMI insener-katsetaja, 1967–74 nooremteadur, 1974–89 vanemteadur, 1989–93 juhtivteadur, 1993–96 Eesti Põllumajanduse Mehhaniseerimise Instituudi juhtivteadur, 1996–98 ja 1999–2001 vanemteadur, 1999 Eesti presidendi Arnold Rüütli abi, 2002. aastast Eesti Maaviljeluse Instituudi erakorraline vanemteadur.Töötas 1994-1995 Keila abivallavanemana.

Teadustöö

Edvin Nugise peamised uurimisvaldkonnad on olnud mullafüüsika, -mehaanika ja -tehnoloogia, mullaharimine, traktorite käiguosa mulda kahjustav mõju (masindegradatsioon) ning mullaharimisvõtted ja -vahendid, mis taastavad või säilitavad mulla optimaalset füüsikalist seisundit. Ta oli dokumentaalfilmide "Ärge tapke vihmaussi" (1978) ja "Narri põldu üks kord" (1980) stsenarist (koos Jüri Müüriga). Ta on avaldanud üle 160 teaduspublikatsiooni ning teinud vähemalt 24 leiutist.

2011. aastal avaldatud artiklis "Märgisüsteemid ja agrosemioos maaviljeluses" esitas Nugis suunised semiootika uue haru - agrosemiootika väljaarendamiseks, mis uurib semioosi süsteemis 'muld - taim' põllumajandusliku inimtegevuse kontekstis.

Aastast 1979 on Nugis rahvusvahelise kategooria künnikohtunik. Ta on olnud 1979, 1981 ja 1988 NSV Liidu künnivõistkonna treener, 1977, 1986 ja 1988 Eesti künnivõistkonna kaptenina NSV Liidu künnitšempion.

Edvin Nugis on Rahvusvahelise Mullateadlaste Seltsi (ISSS) (1982) ja Rahvusvahelise Mullaharimise Teadusliku Uurimise Organisatsiooni (ISTRO) liige (1988), 1991–97 viimase Ida ja Lääne suhete komitee liige, 1996. aastast selle Eesti haruosakonna esimees, ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) maa- ja mullakaitse ühiskondlik ekspert (aastast 1993), projekti INCO-COPERNIKUS põldkatsete (WG-3) grupi juht (1999–2001), Ülemaailmse Leiutajate Liitude Föderatsiooni (IFIA) täitevkomitee liige (2001–). Ta on Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige (1990), Eesti Leiutajate Liidu president (1996–), Liidueestlaste Seltsi üks rajajaid (esimees 1988–90), Välis-Eesti Ühingu liige, Abhaasia eestlaste toimkonna esimees (1997–). Ta oli Eesti Kongressi sõnaõiguslik liige ja ta on Üliõpilasselts Liivika vilistlane.[viide?]

Teoseid

Tunnustus