Alates detsembrist 2024 kannab AS Eesti Gaas nime AS Elenger Grupp.
Eesti Gaasi peakontor (2019–2023), Sadama tänav 7 Tallinnas
AS Elenger Grupp on Soome-Balti piirkonna suurim erakapitalile kuuluv energiaettevõte, mille tooteportfelli kuuluvad maagaas, veeldatud maagaas (LNG), surugaas (CNG), biometaan (CBM) ja elekter. Grupi ettevõtted haldavad 9000 km gaasijaotusvõrke Eestis (AS Gaasivõrk), Lätis (AS Gaso) ja Poolas (Elenger Dystrybucja Sp. z o.o.). Tütarettevõte Elenger Marine tegeleb LNG transpordi ning punkerdamisega nii merel kui ka maal, kasutades selleks oma LNG veokiparki ning gaasitankerit Optimus. Elengerile kuulub Eesti suurim surugaasitanklate võrk, kus saab lisaks maagaasile tankida kohalikku taastuvkütust rohegaasi ehk biometaani.
Elengerile kuulub ka 80% osalus neljas päikeseenergia tootmisega tegelevas ettevõttes (Pärnu Päikesepark 1, 2, 3 ja 4).
Elenger tegutseb kuuel turul: Eestis, Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal.
Elenger kuulub 100% Eesti erakapitalile. Ettevõtte omanik on investeerimisettevõte Infortar, mis on ühtlasi Tallinki suuraktsionär. Elengeril on ligi 450 000 klienti.
Ajalugu
Ettevõtte juured Eestis ulatuvad aastasse 1864, kui 15.detsembril sõlmisid Riia ärimehed hr William Weir & Comp kontsessioonilepingu Revali linnaga Revali linna gaasijaama ja veetrassi rajamiseks ja käitamiseks.
1865. aastal valmis esimene gaasivabrik Tallinnas, kus hakati inglise kivisöest tootma tehisgaasi, mida kasutati esialgu tänavavalgustuseks. 17. detsembril süüdati Tallinnas Raekoja platsil esimene gaasilatern.
1) gasifitseerimise igakülgse arengu tagamine, et luua kõige soodsamad tingimused tootlike jõudude arenguks, ühiskondliku töö kokkuhoiuks ja keskkonna kaitsmiseks saastamise eest; 2) riikliku plaani ülesannete täitmine ja riikliku distsipliini range järgimise tagamine; 3) tarbijate avariideta ja häireteta gaasiga varustamise tagamine ja ENSV Gasifitseerimise Peavalitsuse süsteemi ettevõtete ja organisatsioonide materiaal-tehnilise baasi arendamine; 4) gaasi efektiivsemaks kasutamiseks tehtavate tööde koordineerimine režiimiseadistustööde regulaarse tegemise alusel vabariigi rahvamajandusharude ettevõtteis; 5) gaasimajanduse ekspluatatsioonitööde tegemine; 6) ühtse tehnikapoliitika teostamine gasifitseerimise valdkonnas, teaduse ja tehnika uute saavutuste ja eesrindlike kogemuste juurutamine; 7) kapitaalmahutuste ratsionaalne kasutamine ja nende efektiivsuse suurendamine, tootmisvõimsuste ja põhifondide õigeaegne käikuandmine ning tootmisvõimsuste evitamine lühikese ajaga; 8) töö ja juhtimise teadusliku korralduse juurutamine, alluvate ettevõtete ja organisatsioonide varustamine kvalifitseeritud kaadriga; 9) ENSV Gasifitseerimise Peavalitsuse süsteemi ettevõtete ja organisatsioonide tööliste ja teenistujate korteri-, kultuuri- ja olmetingimuste parandamine, neile ohutute töötingimuste loomine.
Pärast mitmeid reorganiseerimisi muudeti Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsustootmiskoondiseks, mille nimeks sai Eesti Gaas. 1990. aastal sai tootmiskoondisest riiklik aktsiaselts Eesti Gaas (RAS Eesti Gaas). Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 14. juuli 1988. a seadlusega moodustati likvideeritud Eesti NSV Riikliku Naftasaaduste Komitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Gasifitseerimise Peavalitsuse baasil, Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee. Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised Eesti Kütus, Eesti Gaas ja Eesti Kommunaalsoojusenergia. 1993. aastast kandis ettevõte nime AS Eesti Gaas. 69,34% Eesti Gaasi aktsiakapitalist kuulus Eesti Vabariigile ja 30,66% aktsiatest Venemaa aktsiaseltsile Gazprom.
1999. aastal sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Eesti Gaas endaga aktsiaseltsid Tartu Gaas ja Rakvere Gaas, mis olid Eesti Gaasi ainuomandis.
Kui Euroopa Liidu nõudel oli monopoolsuse vältimiseks vaja lahutada gaasi tarnija ja magistraaltorustik, ostis ülekandetorustiku ära Elering. 2016 ostis Eesti Gaasi aktsiad ära Tallinki suuromanik AS Infortar.
Ajajoon
1864 – Riia ärimehed hr William Weir & Comp sõlmisid kontsessioonilepingu Revali linnaga Revali linna gaasijaama ja veetrassi rajamiseks ja käitamiseks
1865 – asutati esimene gaasivabrik Tallinnas; Inglismaalt sisseveetavast kivisöest toodeti tehisgaasi, mida kasutati tänavavalgustuseks
1948 – asutati esimene gaasitranspordi ettevõte; lisaks hakati tootma põlevkivigaasi
1969 – Leningradi – Kohtla-Järve gaasitoru kaudu hakati Eestisse transportima maagaasi; maagaasi segati põlevkivigaasiga
1988 – võeti kasutusele nimi Eesti Gaas
1993 – sõlmiti AS-i Eesti Gaas asutamisleping
2005 – Eesti Gaas korraldati ümber kontserniks, kuhu kuulusid ka tütarettevõtted AS EG Ehitus ja AS EG Võrguteenus
2013 – tütarettevõte AS EG Võrguteenus jaotati osadeks ja registreeriti uus tütarettevõte AS Gaasivõrgud (alates 2019 AS Gaasivõrk)
2016 – Eesti suurim investeerimisettevõte AS Infortar sai Eesti Gaasi suuromanikuks
2017 – asutati Läti tütarettevõte SIA EG Energija (alates 2019 SIA Elenger), alustati LNG truck-to-ship punkerdamisteenusega
2018 – asutati Leedu tütarettevõte UAB EG Energija (alates 2019 UAB Elenger); rajati esimene päikesepark; alustati biometaani müüki
2019 – alustati äritegevust Soomes, välisturgudel võeti kasutusele ärinimi Elenger
2020 – omanikfirma Infortar soetas osaluse kolmes biogaasi jaamas sisenedes sellega biometaani tootmisesse
2021 – LNG punkrilaev Optimus alustas tööd
2022 – LNG-pööre, loodi uued tarneahelad läänest; alustati tegevust Poolas
2023 – alustati esimesena LNG tarneid Inkoo terminali Soomes; osteti Läti gaasi jaotusvõrguettevõte Gaso.
2024 – soetati esmakordselt gaasi mahutivõimsust Saksamaal; avati esimene päikesepark Lätis; osteti Saksa energiakontserni EWE AG äritegevus Poolas; Eesti Gaasist sai Elenger
Vaidlused
Pärast Venemaa täiemahulise invasiooni algust Ukrainasse 24. veebruaril 2022 sattus Eesti Gaas avalikkuse teravdatud tähelepanu alla seoses Venemaalt gaasi importimise küsimusega. Energiafirmasid survestati Vene gaasi impordist loobuma eesmärgiga Venemaad majanduslikult isoleerida. Eesti Gaas alustas tarneahelate ümberkorraldamist kohe pärast konflikti algust ja lõpetas gaasiostud Gazpromilt 2022.a märtsi lõpuks ja mai alguses ostis ettevõte esimese suurema koguse Ameerika Ühendriikide päritolu LNG-d. Edasine gaasivarustus on toimunud Norra ja USA LNG baasil.
Tegevusalad
Elengeri tuumtoode ja -kompetents on maagaas – tarnituna läbi võrgu torugaasina, surumaagaasina (CNG) ja veeldatud maagaasina (LNG). Toodete hulgas on maagaasil põhinevad energialahendused, alates gaasitorustiku projekteerimisest kuni valmis küttelahenduse ja hoolduseni.
Elengeri surugaasitanklate võrk on turu suurim ja kasvab järjepidevalt, lisaks maagaasile on tanklates võimalik tankida biometaani.
Elenger on esimene ettevõte Baltikumis, millel on välja arendatud veeldatud maagaasi (LNG) tarne ja truck-to-ship (TTS) punkerdamise võimekus. Ühes kuus tarnitakse ligi 1300 tonni LNG-d ja tehakse keskmiselt 65 punkerdamisoperatsiooni. Elengeri vastutusel on Tallinki laeva Megastari igapäevane varustamine ja punkerdamine. LNG-d tarnitakse Norrast, Poolast, Soomest ja Leedust Laevade ning poolhaagistega.
Elengeri tütarettevõte Elenger Marine tõi 2021. aastal Läänemerele esimese LNG punkerlaeva Optimus, millega on võimalik tarnida korraga 6000 m3 gaasi. Optimus pakub ship-to-ship (STS) punkerdamise teenust Läänemerel Baltikumi ja Soome lahe piirkonnas.
Ettevõte pakub nii kodu- kui ka äriklientidele lisaks gaasile elektrit, sealhulgas taastuvat päikeseenergiat.
↑Art. 383. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Gasifitseerimise Peavalitsuse põhimäärus, ENSV ülemnõukogu ja valitsuse TEATAJA, 2. september 1983 Nr. 31 (679)
