El Niño
 |
See artikkel räägib ilmastikunähtusest, ooperi kohta vaata artiklit El Niño (ooper). |
El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.
Tekkemehhanism
El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4...7 aasta järel). El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse ehk külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks. El Niño korral muutub olukord vastupidiseks. Püsivad läänekaartetuuled toovad Lõuna-Ameerika läänerannikule vähemalt 3 °C soojema ning toitainetevaese vee, mille tõttu kaovad kalad ning muutub kliima mitmel pool maailmas.
Teadlased ei ole siiani tuvastanud algset tegurit, mis passaattuuled vaibuma paneb.
Nimetus
El Niño tähendab hispaania keeles "poiss" või "jõululaps". Nimi pärineb Ecuadori ja Peruu kaluritelt, kes andsid sellise nime soojale hoovusele, mis saabus tavaliselt jõulude ajal ja kestis mitu kuud.
Ka El Niñole vastupidine olukord võib olla ebanormaalselt tugev ning põhjustada Lõuna-Ameerika rannikul tavalisest veelgi kuivema ilma – La Niña. El Niño ja La Niña ebaregulaarset vaheldumist nimetatakse ENSO (ing k El Niño Southern Oscillation).
Vaata ka
Viited
- ↑ "El Niño – the unique climate phenomenon in the tropical Pacific". MeteoSwiss (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2025. Vaadatud 6. detsembril 2025.
- 1 2 Arko Olesk. "El Nino külvab taas surma, üleujutusi ja põudu". Postimees. 12.8.2002
- ↑ ERR (5. juuni 2026). "Jõudu koguv El Niño jätab Eesti suveilma puutumata". ERR. Vaadatud 6. juunil 2026.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: ENSO |