Elmar Pettai
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2024) |
Elmar Pettai (5. november 1912 Karulaane talu, Reinse küla, Vana-Kariste vald, Pärnumaa – 24. mai 2008 Stockholm) oli eesti luuletaja, kultuuriloolane ja kalandusajaloolane.
Elulugu
Elmar Pettai oli talupidaja poeg.
Õppis Pärnu Haridussõprade Seltsi Kodukk-s ja Pärnu Kalanduskoolis. Töötas kalakaubanduse ja -tööstuse alal. Põgenes 1944 Rootsi. Oli pikemat aega Stockholmis L. M. Ericssoni telefonivabrikus töödejuhataja. Õppis töö kõrval Eesti Teadusliku Seltsi Instituudis ja 1978–1980 Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte instituudis.
Oli 1962–1977 Stockholmis Eesti Kultuuri Koondise büroojuhataja ja peasekretär. Olnud Eesti Kalurite Koondise jätkväljaande "Eesti Kalur" (Stockholm, 1980–1993) toimetaja, mahuka kaheköitelise koguteose "Eesti kalanduse minevikust" I (Stockholm, 1984, 2. trükk 1986) ja II (samas, 1985) koostaja, toimetaja ja kaasautor. Avaldanud mitu luuleraamatut ("Jaanilill", 1964; "Illusioonid", 1988; "Rändaja kojuminek", 1992 jt) ning mälestusi (Kaks mälestuskirjutust. // Side (1927) 3–4; ilm. ka: Mulkide almanahh 11. Tartu, 2001).
Ta külastas korduvalt Eestit, näiteks võttis 2005 osa Tallinna Bibliofiilide Klubi 25. aastapäeva tähistamisest.
Teoseid
- Narva-Jõesuust Põõsaspeani. (Ülevaade Eesti põhjaranniku kalandusest). // Eesti kalanduse minevikust. I. Stockholm, 1984
- Uuendusi tursa ümbertöötlemise alal. // Eesti kalanduse minevikust II. Stockholm, 1985
- Hülgepüük. Hülgepüügi meenutusi möödunud aegadest. Stockholm, 1988
- Paat ja paadiehitus. Pilk tagasi purjepaadi ajastule. Stockholm, 1988.
Viited
Kirjandus
- Eesti kirjandus paguluses ( 1973)
- EkrL, 412
- KK (1992), 745.
- Elmar Pettai 5. XI 1912 – 24. mai 2008. Eesti Päevaleht, 3. juuli 2008, nr. 26, lk. 11.
Välislingid
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.