Enel Sander (1976. aastani Enel Jaanits; 24. märts 1953 Tartu – 18. oktoober 2015 Tallinn) oli eesti botaanik ja lihhenoloog.
Teadustöös keskendus ta lehtpuuliikide samblikefloora koosseisu selgitamisele kultuurmaastikes, mille tarbeks uuris ta hulganisti maaparkide puid. Teiseks suuremaks suunaks kujunes samblike bioindikatsioon.
Ta sündis Tartus ja läks 1960. aastal koos perega Kehrasse. 1961. aastal asus õppima kohaliku keskkooli esimesse klassi. Sealt liikus ta edasi Tallinna 24. Keskkooli Koplis ja 1964. aastal Tallinna 50. Keskkooli Mustamäel. Alates kuuendast klassist õppis ta aga Tallinna 44. Keskkoolis, mille lõpetas 1971. aastal kiitusega.
1971. aastal asus ta õppima Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia osakonda, mille lõpetas 1976. aastal cum laude. Ülikooli lõpetamise järel läks ta teadustöötajaks Tallinna Botaanikaaeda, kuhu oli aasta varem tööle asunud tema abikaasa Heldur Sander.
Botaanikaaias töötas ta 2005. aastani. Viimasel aastal kodusena, kus sisestas andmebaasi botaanikaaia ja Eesti Loodusmuuseumi herbaariumide leiuandmeid.
Aastatel 1999–2004 oli EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi doktorant, kuid doktoritöö jäi teostamata süveneva haiguse tõttu.
Uurimisvaldkond: lihhenoloogia, bio(lihheno- ja brüo-)indikatsioon. Inventeerinud Eesti parkide viie kodumaise puuliigi (jalakas, pärn, saar, tamm, vaher) lihhenofloorat. Osalenud rahvusvahelistes projektis Athmospheric heavy metal deposition in Europe. 39 teaduspublikatsiooni, aimeartikleid.
Enel Sander oli Lembit Jaanitsa tütar ja Kaarel Jaanitsa õde.
Tema abikaasaks on Heldur Sander ning neil on lapsed Eeva-Kristiina Sander ja Kristjan Sander.