Kristjan Sander (sündinud 8. detsembril 1977) on eesti ulmekirjanik.
Lõpetas 1998. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja asus seejärel Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, mis jäi aga lõpetamata. Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu. Ta lõpetas filosoofiateaduskonnas ajaloo eriala 2012. aastal ning sai 2014. aastal samas magistrikraadi arheoloogias väitekirjaga "Kunda Lammasmäe kiviaja asulakoht" (juhendaja Aivar Kriiska).
Kaitses 2023. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritöö "A Tradition of Mobility: Land Use Dynamics of Stone Age Hunter-Gatherers in the West Estonian Lowland (app. 5300–2600 BC)" ("Rändluse traditsioon: kiviaja küttide-korilaste maakasutuse dünaamika Lääne-Eesti madalikul (umbes 5300–2600 eKr)"; juhendajad Hannes Palang ja Aivar Kriiska).
Kristjan Sander on 2002. aastast võrguajakirja Algernon toimetuse liige.
Sander on tegelenud malega ja olnud Tartu Ülikooli Maleklubi esimees.
Sander on kirjutanud peamiselt ulmejutte, aga ta on avaldanud ka ühe romaani või jutukogumiku ("13 talvist hetke", sisaldab 4 temaatiliselt seotud juttu), ühe jutukogumiku ("Õhtu rannal") ja ühe lühiromaani ("Valguse nimel").
Tema vanemad on Heldur Sander ja Enel Sander. Tema abikaasa on Mari Järve.