Enn Muistre (kuni 12. oktoober 1936 Erich Michelson, kuni 15. veebruar 1937 Enn Michelson; 6. aprill (vkj)/ 19. aprill 1913 Tallinn – 2. oktoober 1942 Sevurallag) oli Eesti arhitekt.
Ta õppis aastatel 1920–1927 Tallinna Prantsuse Lütseumis ja alates 1927. aastast Tallinna Reaalkoolis, mille lõpetas 1931. aastal.
Arhitektihariduse omandas ta aastatel 1931–1934 Tallinna Tehnikumis. Aastatel 1934–1935 teenis Eesti kaitseväes sundaega. Ta asus 1935. aastal Tartu Ülikooli tehnikateaduskonda õppima ehitusinseneriks, kuid ülikoolis tema tehnikumiaegset õppimist ei arvestatud ja ta loobus ülikoolis õppimast.
Ta läks Helsingisse ja õppis aastatel 1935–1938 Helsingi Tehnikaülikoolis (soovis algul õppida ehitusinseneriks, kuid sattus õppima arhitektuuri), õppepraktikad sooritas Alvar Aalto juures.
Töötas Helsingis Johan Sigfrid Siréni juures, osales muuhulgas Helsingi olümpiastaadioni projekteerimises. Aastatel 1939–1941 tegutses Tallinna linnas arhitekt Herbert Johansoni juures.
Ta mobiliseeriti suvel 1941 Punaarmeesse. Vahistati 25. septembril 1941 Punaarmees. erinõupidamisel 30. septembril 1941 määrati talle Vene NFSV KrK §§ 19 ja 58-1a järgi 10 aastat vabadusekaotust (põhjendusega – desertöör Punaarmeest). Oli Sverdlovski oblastis Sevurallagis, suri laagris 2. oktoobril 1942.
Tema õde Arda Kullerkupp oli samuti arhitekt. Tema õe Vanda (1909 Tallinn – 2001 Toronto) mees oli maastikuarhitekt Eerik Lepp.