See artikkel räägib sõjaväeüksusest; Eesti seltsi kohta vaata Erna (organisatsioon); eesnime kohta vaata artiklit Erna (eesnimi); geneetika mõiste kohta eRNA.
1941. aasta kevadel kutsus Soome sõjaväeluure teenistusse 15 Eesti vabatahtlikku, kes olid tulnud vabatahtlikena Talvesõtta, kuid polnud jõudnudki rindele ja olid jäänud Soome. Nad saadeti väljaõppele ning kevadsuvel 1941, veidi enne sõja algust NSV Liiduga, kaasati eestlaste väljaõpetamisse kaks Saksa ohvitseri sõjaväeluure eriüksuslaste väljaõpperügemendist Brandenburg1: ülemleitnant Kurt Reinhardt ja Sonderführer Z Werner Schwartze.
Esimene grupp 15 mehega kolmel aeglasel kalapaadil alustas Pirtti saarelt teekonda Eesti ranniku suunas 9. juunil kell 18.00. Kell 21.00 sõitsid Saksa leitnant Reinhardti juhtimisel välja kiirpaadid kaheksa valitud mehega, relvastatud püstolkuulipildujatega, kes pidid esimestena maabuma Salmistu rannal, et moodustada seal sillapea. Kell 22.00 alustasid kahel Soome mereväe vahilaeval dessanti ülejäänud Erna I meeskond, kokku 38 meest ja neli ohvitseri, kes olid Soome mundrites, kuid Saksa armeegrupi Nord operatiivalluvuses kolonel H.-A. Kure, kapten H-J. Möldre, leitnant Lossman ja lipnik Detlef Grau juhtimisel. Grupp maabus Salmistu randa ööl vastu 10. juulit 1941, hakates haarangute eest varjudes liikuma lõuna suunas.
Teine grupp maandus 21.–22. juulil langevarjuritena, kelle hulgas olid Toomas Hellat, Ülo Jõgi. Teel põhjarannikult Kautlasse hävitati Ravilas bolševike 8-meheline tribunal, kelle hulgas oli kaks kõrgemat ohvitseri.
Lahingutegevus Eestis
Luuregrupp moodustas baaslaagri HarjumaalKõue vallasJärvamaa piiril Kautla soosaarel. Kautla piirkonna metsades varjas end Nõukogude võimuorganite repressioonide eest ligi 2000 meest-naist.
Hävituspataljonide teostatud terrori eest ründasid metsavennad 26. juulil koos Erna meestega kättemaksuks Albu vallamaja, mis oli hävituspataljonlaste baas.
Erna luuresalk läks 6. augustil 1941 Nõukogude vägede tagalast üle rinde Saksa vägede poolele. Nõukogude Liidu – Saksa rindejoone ületamise järel osalesid Erna liikmed Tallinna vabastamises sama aasta augustis.
Erna II moodustamine
Tallinna vabastamise järel moodustati Tallinnas Erna salga baasil samanimeline eesti vabatahtlike pataljon Erna II, mille ülemaks sai major Raimond Hindpere. Tallinnas moodustati senise kolme kompanii asemele kaks kompaniid ning suurendati raskekuulipilduja- ja miinipildujakomandosid. Pataljoni 1. kompanii ülem oli leitnant Jüri Ungvere ja 2. kompanii ülem leitnant Hugo Nõmm.
Seejärel võttis Erna II Wehrmachti 217. jalaväediviisi koosseisus osa järgmistest lahingutest: 1. kompanii 9.–11. septembril Vormsi; 1. ja 2. kompanii 14.–16. septembril Muhu ja 17.–27. septembril Saaremaa vallutamisest.
Erna II likvideeriti 10. oktoobril 1941.
Pärast Muhu dessanti (14. septembril), mis toimus Soome sõjaväe kiirpaatidel, läksid mõned Erna liikmed koos soomlastega Soome ja osalesid detsembris Hanko vallutamisel.
1942. aasta kevadel organiseeris Abwehri esindaja Soomes fregatikapten Alexander Cellarius Erna meestest 13-liikmelise kaugluuresalga, mis heideti Punaarmee tagalasse Arhangelski oblastisse; kõik kaugluuresalga liikmed hukkusid. Eestlasi oli ka soomlaste kaugluuresalkades.
