Ernst Heinrich Ein (16./28. detsember 1898 Tartu – 16. oktoober 1956 Claremont, USA) oli eesti õigusteadlane.
Ernst Heinrich Ein sündis Tartu Ülikooli botaanikaaia vahi pojana. Ta lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi ja asus 1918 Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Üliõpilasena võttis osa Vabadussõjast. Pärast silmapaistvate tulemustega ülikooli lõpetamist 1923. aastal jäi Ein ülikooli juurde edasi õppima teadusliku stipendiaadina. Täiendas end 1925–1928 Rooma Õiguse Instituudis. 1931 ilmus Roomas tema sulest teos „Le azioni dei condomini”, mille ta järgmisel aastal Tartus kaitses oma doktoritööna ja sai sellega dr. jur. kraadi.
Alates 1928. aastast oli ta Tartu Ülikoolis Rooma õiguse ajaloo lektor, alates 1932 eraõiguse dotsent ja alates 1934 Rooma eraõiguse erakorraline ja alates 1937 korraline professor. 1934–1937 oli professor Ein Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan.
3.–21. oktoobril 1933 oli ta Jaan Tõnissoni valitsuses kohtu- ja siseminister.
Ernst Eini ülevaateid Eesti juriidilisest kirjandusest ilmus Itaalia vastavates ajakirjades ja artikleid ajakirjas Õigus. Teadusliku töö ja õppeülesannete kõrval võttis Ein osa Noorkotkaste maleva tegevusest, oli Tartu Vanemuise seltsi juhatuse liige ja 1938–1940 esimees ja Akadeemilise Itaalia-Eesti Ühingu asutaja ning esimees. Kuulus Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Eesti Rahvuslaste Klubis jne.
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal tagandati Ein ülikooli õppejõu kohalt. Saksa okupatsiooni ajal kutsuti ta tagasi oma õppetooli ja ta eksamineeris ajutiselt ka rahvusvahelises eraõiguses. Varsti läks ta sealgi vastuollu juhtivate organitega, kui õigusteaduskonna õppekavva taheti lisada Saksa riigi õiguse loenguid ja eksameid.
Teise maailmasõja keerises põgenes Ein Saksamaale, kus ta pärast sõja lõppu asus eestlasi organiseerima. Ta valiti korduvalt Saksamaal USA tsoonis tegutsenud Eestlaste Keskesinduse esimeheks. Saksamaalt siirdus Ein USA-sse, kus ta Los Angeleses elades tegutses sealsetes Eesti organisatsioonides. 1951. aastal valiti ta Vaba Eesti Komitee esimeheks. Ta töötas California ülikoolis vene keele lektorina.
1922. aastast kuulus Ein Eesti Üliõpilaste Seltsi, oli üliõpilasena EÜS-i esimees ja hiljem vilistlaskogu juhatuses.