| Ernst Seraphim | |
|---|---|
| Sünniaeg |
23. juuli 1862 (vkj) Jelgava, Kuramaa kubermang, Venemaa keisririik |
| Surmaaeg |
juuli 1945 Königsberg, Preisimaa |
| Rahvus | baltisakslane |
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Tegevusala | ajaloolane, pedagoog ja ajakirjanik |
| Töökoht | Düna-Zeitung, Dorpater Zeitung, Rigaer Zeitung |
| Sugulased | Seraphimid |
August Ernst Wilhelm Seraphim (23. juuli 1862 (vkj) Jelgava, Kuramaa kubermang, Venemaa keisririik – juuli 1945 Königsberg, Preisimaa) oli baltisaksa mainekas ajaloolane, pedagoog ja ajakirjanik Liivimaal ja Königsbergis Preisimaal.
Ernst Seraphim sündis 1862. aastal Jelgavas, Kuramaa kubermangu advokaadi Ferdinand Seraphimi (1827–1894) ja Helene Tilingu (surn. 1870) peres.
Ta õppis pärast Jelgava kubermangugümnaasiumi lõpetamist aastatel 1882–1886 ajalugu Dorpati keiserlikus ülikoolis. Pärast vanemõpetaja eksami sooritamist 1886. aastal õpetas ta 1886–1892 Viljandi maagümnaasiumis. Ta oli Viljandi ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu korrespondentliige, 1895. aastast filosoofiadoktor.
Keiser Aleksander III venestamispoliitika tõttu kool suleti. Seejärel sai temast ajalehe Düna-Zeitung (1892–1896 toimetaja ja 1896–1909 peatoimetaja) ja Rigaer Tageblatt (1909–1915) väljaandja ja toimetaja ning 1892–1919 töötas ta peamiselt ajakirjanikuna Riias.
1890. aastate keskel sai temast Pansaksa Ühingu Riia kohaliku osakonna liige või esimees. Tema ajal sai Riiast ülesaksaliku liikumise keskus Vene impeeriumis.
Venelased küüditasid ta Esimese maailmasõja ajal Siberisse ning 1915–1917 viibis ta asumisel Siberis (Krasnojarsk, Irkutsk, Jenisseisk). Ta kirjutas nendest aastatest raamatu 1918. aastal. Aastatel 1917–1918 töötas ta Tartus ajalehe Dorpater Zeitung väljaandja ja peatoimetajana. Veebruarist maini 1918 viibis ta taas küüditatuna Krasnojarskis ja töötas siis Saksa 8. armee ülemjuhatuse pressiesindajana Tartus. Jaanuaris 1918 ja maist juulini 1919 töötas Riias päevalehe Rigaer Zeitung peatoimetajana. Pärast seda oli ta lühikest aega Landesveeri pressiesindajana.
1919. aasta sügisel kolis ta Königsbergi ja asus tööle Königsberger Allgemeine Zeitungi idanumbrite toimetajaks, 1919–1930 juhtis Königsberger Allgemeine Zeitungi idapoliitika toimetust, seejärel töötas Königsbergis ajalehtede Deutsche Tageszeitung ja Deutsche Allgemeine Zeitung esindajana. Ta osales elu lõpuni ajakirjandus- ja teaduslikus tegevuses.
Pärast Teise maailmasõja Königsbergi lahingut ja linna vallutamist Punaarmee poolt, suri ta koos abikaasaga nälga.
Ernst Seraphim isa, Ferdinand Seraphim (1827–1894) oli advokaat Kuramaa kubermangus, tema vend August Robert Seraphim (1863–1924) oli ajaloolane ja Richard Seraphim (1866–1939) oli jurist, 1918 Jelgava bürgermeister.
Ta oli abielus Sophie Wegeneriga (1871–1945). Ernst Seraphimil oli kaks poega, kirjanikud ja ajaloolased Hans-Jürgen Seraphim (1899–1962) ja Peter-Heinz Seraphim (1902–1979).