Seni on Eesti Televisioon peamiselt eestikeelne telekanal, mis edastab ka muid võõrkeelseid hankesaateid, mis seaduse kohaselt tuleb varustada eestikeelse tõlkega. Peale enda toodetud eestikeelsete päevauudiste edastab Eesti Televisioon uudiseid ka vene keeles (ETV+), mis on reeglina eestikeelse tõlketa.
8. augustil2008 alustas tööd Eesti Rahvusringhäälingu teine telekanal ETV2. ETV2 näitab kultuuriürituste, spordivõistluste ja poliitikafoorumite ülekandeid, ERR-i uudiseid, lastesaateid ning varem ETV põhiprogrammis olnud saadete ja filmide kordusi.
28. septembril2015 läks eetrisse rahvusringhäälingu kolmas telekanal – venekeelne ETV+. Kanali eesmärk on vahendada objektiivset informatsiooni maailmas toimuva kohta, kajastada kohalikku elu vene keeles ning kaasata venekeelset elanikkonda paremini Eesti ühiskonda.
1. veebruarist2019 jõuavad ERR-i telekanalid HD-kvaliteedis vabalevi vaatajateni üle Eesti. SD-formaadi paralleeledastus jätkub vähemalt järgmised kolm kuud. ERR loodab leida lisarahastust selle perioodi pikendamiseks kuni 2021. aasta lõpuni.
ERR-i loomine
Eesti Raadio (ER) ja Eesti Televisiooni (ETV) ühendamiseks hakati ettevalmistusi tegema juba 2000. aastate alguses. 2006. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti Rahvusringhäälingu loomise ETV ja ER-i õigusjärglasena.
Eesti Rahvusringhäälingu seadus võeti vastu 18. jaanuaril 2007, kohal olnud Riigikogu 78 liikmest hääletas seaduse poolt 76, vastu oli üks ja hääletamata jättis üks Riigikogu liige.
ERR-i kõrgeim juhtimisorgan on eelkõige poliitikuist koosnev nõukogu. Nõukogu planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esitab kord aastas Riigikogukultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest.
Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nimetab Riigikogu ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volitused kestavad viis aastat. Riigikogu koosseisu volituste lõppemisel jäävad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nõukogusse Riigikogu uue koosseisu liikmete nõukogusse nimetamise otsuse jõustumiseni.
Hooned ja asukoht
Gonsiori 21, Eesti Raadio majaGonsiori 27, Eesti Televisiooni maja
Eesti Rahvusringhääling asub neljas hoones, mis on kahe kaupa omavahel ühendatud. Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio hooned asuvad lähestikku Tallinna kesklinnas aadressidel Gonsiori 21 ja 27, Kreutzwaldi 14 ja Faehlmanni 12.
Eesti Rahvusringhääling kavatses ehitada uue maja 24 000-ruutmeetrisele krundile JärvelTuisu tänav 21, kuid majandusraskused panid projekti seisma. Hoone projekti võistluse võitis Nobel Arkitekter A/S (Taani) arhitekt Erik Nobel. Projekti nimi oli "Ring-Hääl-Hing". Uue maja ehitusest loobumise järel remonditi aastail 2013–2014 kapitaalselt nn uus raadiomaja Gonsiori 21.
ERR-i uudistetoimetus koliti 12. veebruaril2017 nn vanasse raadiomajja (aadressil Kreutzwaldi 14), sai hoonest. Veidi varem olid ERR-i raadiotoimetused koondatud renoveeritud raadiomajja aadressil Gonsiori 21.
2019. aasta aprillis teatas Eesti Rahvusringhääling, et eeldatavalt 2023. aastal valmiva uue telemaja ideekonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektid oma kavandiga. Samal kuul alustati 15 kuud kestnud projekteerimist. Eesti Rahvusringhääling kavatseb 2022. või 2023. aastal müüa aadressidel Faehlmanni 12, Faehlmanni 10 ja Gonsiori 27 asuvad hooned amortiseerumise tõttu. Telemaja Gonsiori tänava poolsel seinal on dekoratiivne silm. Uut telemaja hakkas ehitama aastal 2024Nordecon ja see valmib plaani järgi aastal 2027.
Rahastamine
Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve tulud on 28 053 211 eurot, millest 25 328 314 eurot tuleb riigieelarvest. Eesti Rahvusringhäälingu 2011. aasta eelarve kulud on 27 090 390 eurot. Lisaks riigieelarvest saadavatele tuludele on Rahvusringhäälingul suhteliselt väiksemas mahus muid tulusid, sh omatulud ja sihtotstarbelised eraldised. Omatulud annavad eelarvesse 1 694 488 eurot. Omatulude kategooriatena on eelarves näidatud rent jm hoonetulud, teenused, omatoodete müük ning õiguste litsentseerimine ja müük. Suurimaks omatulude allikaks on teenused (1 086 266 eurot). Sihtotstarbelised eraldised annavad eelarvesse 1 022 739 eurot. Suurimaks sihtotstarbeliste eraldiste kategooriaks on sihtotstarbelised projektitoetused (734 376 eurot).
Rahvusringhäälingu omatuludest osa pärineb teiste riigieelarveliste asutuste eelarvetest.
Rahvusringhäälingu rahastamiseks on korduvalt kaalutud telerimaksu (nimetatud ka loamaksuks) kehtestamist.
_logo.svg){kind=logo}
Eesti
