Euroopa tasandi erakond

Mitte segi ajada Euroopa Parlamendi fraktsioonidega.

Euroopa tasandi erakond (mitteametlikult ka Europartei või Euroopa partei) on Euroopas, peamiselt Euroopa Liidus, tegutsev partei või erakondade liit, mis ühendab riiklikke ja piirkondlikke erakondi Euroopa Liidu tasandil. Euroopa tasandil toimivad erakonnad võimaldavad kontrollida riigiülest võimu Euroopas, integreerida Euroopa Liidu liikmesriikide poliitikat ning panustada Euroopa teadlikkuse kujundamisele ja liidu kodanike poliitilise tahte väljendamisele.

Esimesed Euroopa tasandi erakonnad loodi enne esimesi Euroopa Parlamendi valimisi 1979. aastal. Ametlikult tunnustati neid 1992. aastal Maastrichti lepinguga (ehk Euroopa Liidu lepinguga), õiguslik staatus anti neile 2014. aastal.

Erakonna struktuur

Euroopa tasandi erakondade tegevus ja rahastus on peamiselt korraldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt. Erakonnad on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2004/2003. Euroopa tasandi parteid on õiguslikult tunnustatud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Euroopa tasandi parteidel esineb mõningast kattuvust Euroopa Parlamendi fraktsioonidega, kuid nad on nii juriidiliselt kui ka finantsiliselt parlamendi fraktsioonidest lahus ja tegutsevad ka väljaspool Euroopa Parlamenti. Lisaks on Euroopa tasandi erakondadega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, mille ülesandeks on toetada ja innustada Euroopa erakondade eesmärkide saavutamist, pakkudes eelkõige erakonnale ideid, nõu ja toetust.

Euroopa tasandi erakonna liikmeteks on kas erakonnaks ühinenud kodanikud või üheskoos liidu moodustanud erakonnad. Praegu on olemas 12 Euroopa tasandi erakonda:

Erakondade tegevust jälgib 2017. aastast Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet. Ameti ülesandeks on tagada, et erakonnad järgiksid Euroopa Liidu norme ja väärtusi, ning registreerida, kontrollida ja vajaduse korral sanktsioneerida Euroopa tasandi erakondasid. Erakonnad peavad iga-aastaselt avaldama aruandeid soolise tasakaalu seisu kohta erakonnas ja üle 3000 € annetuste kohta (üle 12 000 € annetuse korral peab sellest ette kandma kohe).

Euroopa tasandi erakonnad on üldjuhul toiminud pigem riiklike erakondade konföderatsioonidena kui ühtsete erakondadena. Neil puudub hierarhiliselt organiseeritud struktuur ja nende juhtkond ei ole vastutav valijaskonna ees, kuna Euroopa tasandi erakonnad ei osale valimistel traditsioonilisel viisil. Samuti on piiratud nende võime iseseisvalt valijaid mobiliseerida. Seetõttu otsustavad olulisemate valimisküsimuste ja kandidaatide nimekirjade üle riiklikud erakonnad, mistõttu on nad jäänud Euroopa poliitikas domineerivaks.

Erakonna loomine ja eemaldamine

Euroopa tasandi erakonna registreerimiseks peab partei vastama Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti kehtestatud nõudmistele. Registreerimiseks on vajalik, et:

erakond on juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub ja tema asukoht peab olema liikmesriigis, mis on märgitud tema põhikirjas.
erakonna liikmeserakonnad peavad olema esindatud vähemalt veerandis liikmesriikides või olema neis esindatud Euroopa Parlamendi, riigi parlamendi, piirkondliku parlamendi või piirkondliku kogu liikmetega. Alternatiivina peavad erakond või selle liikmeserakonnad olema saavutanud viimastel Euroopa Parlamendi valimistel veerandis liikmesriikidest vähemalt kolm protsenti liikmesriigis antud häältest
liikmeserakonnad ei või olla mõne muu Euroopa tasandi erakonna liikmed
erakond peab oma programmis ja tegevuses järgima Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 esitatud liidu põhiväärtusi (inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste, austamine)
erakond või selle liikmed peavad olema osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või olema avalikult väljendanud kavatsust osaleda järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel
erakond ei tohi taotleda kasumit

Kui erakond rikub pikaaegselt erakonna registreeritud hoidmiseks vajalikke tingimusi ja ei reageeri palvele end tingimustega vastavusse viia, võib amet algatada protseduuri europartei maha registreerimiseks. Samuti võib erakonna eemaldamise algatada liikmesriik, kus erakond asub. Kui sellele järgnenud vaatlustel tuvastatakse tõsine rikkumine ja erakond jätkuvalt ei tee tõsiseid samme olukorra parandamiseks, eemaldatakse erakond registreeritud parteide nimekirjast. Otsuse võivad kolme kuu jooksul vaidlustada nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

Rahastus

Euroopa tasandi erakonnad võivad saada avaliku ja erasektori rahastust. Suurema osa rahastusest moodustavad tavaliselt avaliku sektori vahendid. 2018. aastast võib registreeritud europartei taotleda Euroopa Liidu eelarvest rahastust, mis võib katta kuni 95% erakonna hüvitamisele kuuluvatest kuludest. Ülejäänud kulud tuleb katta omavahenditest, näiteks liikmemaksudest ja annetustest, omaloodud allikatest saadava tulu ülempiir on 3%. Erakondade käsutusesse antavad vahendid kantakse Euroopa Parlamendi eelarvesse. 2024. aastal said erakonnad EL-i eelarvest 50 miljonit eurot ja sihtasutused 24 miljonit eurot.

Rahastuse saamiseks peab erakond olema ametlikult registreeritud, amet ei tohi olla määranud erakonnale karistusi ja erakond peab olema esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe Euroopa Parlamendi liikmega. Lisaks eelneb rahastusele auditeerimine, mille viib läbi Euroopa Parlamendi volitatud välisaudiitor.

Toetusega taotletakse rahastust aastaks. Pärast esmast heakskiitu saavad erakonnad aasta algul esmase rahastuse, milles 10% jagatakse võrdselt ja 90% proportsionaalselt erakondade Euroopa Parlamenti valitud liikmete arvu järgi. Lõplik rahalise toetuse summa määratakse kindlaks pärast seda, kui Euroopa Parlamendi juhatus on erakondade aruanded heaks kiitnud. Kumbki toetuse summa ei tohi ületada esialgset rahalise toetuse summat. Kõik oma tulud ja kulud peavad erakonnad deklareerima aastaaruandes.

Rahalist toetust võib kasutada kulude jaoks, mis on otseselt seotud erakonna põhikirjas seatud eesmärkidega. Selle hulka kuuluvad:

koosolekute ja esinduskulud;
väljaannete kulud;
haldus-, personali- ja sõidukulud;
Euroopa Parlamendi valimiste kampaania kulud.

Rahalist toetust ei või kasutada kampaaniakuludena muudel valimistel ega võlgade teenindamisel. Samuti on keelatud riigi tasandi erakondade ja kandidaatide otsene või kaudne rahastamine.

Ajalugu

Europarteid tekkisid pärast Euroopa Parlamendi fraktsioone, kujunedes välja fraktsioonides tekkinud poliitikute suhetest. Esimene europartei tekkis 1970. aastatel, vahetult enne esimesi otsevalimisi Euroopa Parlamenti 1979. aastal. Tollased Euroopa tasandi erakonnad toimisid konföderatsioonidena, mis koordineerisid kampaaniaid ja poliitikakavasid, kuid neil puudus juriidiline isik või otsene riiklik rahastamine.

Maastrichti leping 1992. aastal tunnustas europarteisid esmakordselt ametlikult "Euroopa tasandi erakondadena". Erakonnad liideti otseselt Euroopa Liidu poliitikasse 2002. aasta Nice'i lepinguga, mis pani paika erakonna loomise ja rahastuse reeglid. Nice'i lepinguga said paika nõuded järgida Euroopa Liidu väärtusi, luua erakond mitmes liikmesriigis ja osaleda Euroopa Parlamendi valimistel.

Euroopa tasandi erakondade süsteemi on täiendatud üksikutel kordadel. 2017. aastal loodi Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet, mis jälgib erakondade tegevust. 2018. aastal keelati erakondadel olla mitme europartei liige. 2019. aastal tugevdati erakondade andmekaitset. Suurem reform viidi läbi 2025. aastal, millega muudeti rahastussüsteemi lootuses vähendada välismõjutajate mõju ja kaitsta paremini Euroopa Liidu väärtusi.

Vaata ka

Viited

1 2 3 Erne, Jaanika (2016). "Euroopa tasandil toimivad erakonnad" (PDF). Riigikogu.
1 2 3 4 5 6 "Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamine". Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu ametlik veebisait. 17. november 2025. Vaadatud 28. mail 2026.
1 2 "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2004/2003: Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta". EUR-Lex. 4. november 2003.
1 2 3 4 Aukust, Rasmus (2021). "Europarteide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide sotsiaalmeediakasutus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis". Tartu Ülikool. Tartu: 15-19. Europarteid- ning fraktsioonid ja viimatised Euroopa Parlamendi valimised
1 2 3 4 5 BARANÍK, Kamil; Szőcs, Dávid (märts 2026). "European political parties" (PDF). Euroopa Parlamendi uuringuteenistus.
1 2 3 4 5 6 "Euroopa tasandi erakonnad". Euroopa Parlament. Vaadatud 1. juunil 2026.

[:3-1] 1 2 3 Erne, Jaanika (2016). "Euroopa tasandil toimivad erakonnad" (PDF). Riigikogu.

[:0-2] 1 2 3 4 5 6 "Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamine". Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu ametlik veebisait. 17. november 2025. Vaadatud 28. mail 2026.

[:1-3] 1 2 "EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2004/2003: Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta". EUR-Lex. 4. november 2003.

[:2-4] 1 2 3 4 Aukust, Rasmus (2021). "Europarteide ja Euroopa Parlamendi fraktsioonide sotsiaalmeediakasutus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis". Tartu Ülikool. Tartu: 15-19. Europarteid- ning fraktsioonid ja viimatised Euroopa Parlamendi valimised

[:4-5] 1 2 3 4 5 BARANÍK, Kamil; Szőcs, Dávid (märts 2026). "European political parties" (PDF). Euroopa Parlamendi uuringuteenistus.

[:5-6] 1 2 3 4 5 6 "Euroopa tasandi erakonnad". Euroopa Parlament. Vaadatud 1. juunil 2026.